esmaspäev, 23. detsember 2013

jõulueelne aeg

homme on jõululaupäev. kas keegi teeb nalja minuga või? istun hetkel õues ja kirjutan seda postitust. õues on niiiii kuum. üle 30 kraadi. pidime täna tööpäeva varem lõpetama, sest nii kuumaga ei tohi tööd teha, kuna see mõjub puule halvasti. ei saa just öelda, et meile see hästi mõjuks. jõulutunnet pole endiselt ja ei tule ka, olen selles kindel, kuigi oleme siin tegelenud vahepeal lisaks tööl käimisele igasuguste jõulutegevustega, millest kohe ka lähemalt räägin. 

kõigepealt aga räägin tööst. töötame endiselt samas farmis. üllatav, sest vähemalt 3 korral olen kindel olnud, et homme hommikul enam meid ei vajata ja sama palju kordi veendunud, et jah, me töötamegi piirkonna nr.2 kõige hullemas farmis (sest üks pidi veel hullem olema). eelmisel nädalavahetusel olin selles vägagi veendunud, sest meie tööpäev lõppes umbes 3 tundi varem kui peaks, sest ülemused said pahaseks, et oma õigusi nõudsime ja ütlesid lambist, et rohkem tööd pole täna. tegelt kindlalt oli. väga suur teadmatus oli, kas esmaspäeval jätkame tööd või ei. siiski jätkasime, ja juba samal pärastlõunal saime bossilt isegi kutse nädala lõpus toimuvale firma jõulusöömingule. ja lisaks küsis ta, kas meil on plaanid tehtud 25.detsembriks. meil ilmselgelt polnud, aga nüüd on!!! nimelt me läheme järve äärde, kus saab veesuusatada. bossi ja ta fämiliga, ja veel palju töötajaid pidi tulema. ei ole väga kursis selle üritusega veel, aga juba ülehomme lähemegi. kui meid nii palju sinna läheb, siis pole kindel, kas kõik saavad suusatada, aga no ujuda ikka saab. siin pole selliseid järve ja tiiike, kuhu tohiks sisse hüpata ja ujuma hakata. seega viimati ujusin ma kuu aega tagasi. 
kõik on nii imelik. esimesel jõulupühal ja randa?! eestis olles taastuksin samal ajal jõululaupäeva piduroogadest alles. siin pean aga rannavormis olema...

kutse
väga kena igaljuhul, et meid üritustele kutsuti. terve eelmise nädala olime farmis jälle heas kirjas igaljuhul!

tegu on perefirmaga. ja kõik pereliikmed teevad farmis hoolega tööd: boss, ta naine (on ülemus pakkimistehases), tütar ( on raamatupidaja) ja kaks poega. kahest pojast võiks ka pikemalt rääkida. põhimõtteliselt enne, kui olime poegi näinud, juba hoiatati meid teiste eesti tüdrukute poolt, et me laupäeva õhtul pubist nendega koju ei läheks, sest siis jääme tööst ilma :D poegadeks on "edev-iluspoiss" daniel ja "iluspoiss" rodney. viimasega me tööl olles kokku ei puutu. aga danieliga kohtume päevas mitumitu korda, sest ta käib kontrollimas, kuidas me töötame. sõidab kohale, vaatab mõnda puud ja ütleb "good" või siis kutsub enda juurde ka küsib, kas ma näen neid õunu, mis on harvendamata jäänud. ja kui mingi põld saab harvendatud, siis viib meid uude kohta ja jagab töökorraldused kätte. ilus on ta tõesti ja ta teab seda ise ka, tänu sellele on ta üsna ülbe ja kuna ta on boss, siis tänu sellele on ta veel omakorda üleolev. päris bossiga ehk tema isaga õnneks väga tihti kokku ei puutu ja ega ei taha ka. 

laupäeva õhtul oli meil kodus tüdrukutega jõulu eelõhtu. lõime end üles, veetsime lõbusasti aega  ja pärast seda läksime baari. see laupäevane baariskäimine on täiega lahe. tegu on tavalise külakõrtsiga, kus lastakse väga head muusikat. peo lõppedes, kui tuled põlema pannakse, on muidugi kerge ehmatus, kui näed et dj-deks olid umbes 50-aastased mees ja naine. aga vahet pole see vanus, pidu on hea ja muusika on hea. peol on VÄGA palju eestlasi lisaks kõigile teistele. kohe saab näo järgi aru. olen nalja pärast mõne käest küsima läinud "where are you from?", teades, et ta vastab "from estonia." ja poes.. seal ei saa nii käia, et eestlasi ei näe. eriti naljakas on see, kui mõni eestlane möödub minust ja riivab nt ostukäruga ja siis vabandab: "sorry" ja ma vastan "no worries", mitte et seda omavahel eesti keeles teha ei saaks. small talk'i on siin üldse jube palju. see tähendab, et mõttetut teksti, enne kui jutu pointini jõutakse. kui varem rääkisin, et poes müüjad on kõik jube viisakad ja küsivad ette ja taha, kuidas mul läheb, mitte et see neid huvitaks, siis mitte ainult poes. KÕIK on siin sellised ja imestavad punnis silmadega, miks meie, eestlased, sellised pole. eks juba hakkab mulle ka harjumuseks saama, et kui ma kedagi näen ja tahan temaga rääkida, siis kõigepealt pean maha pidama vestluse:
-tere. kuidas läheb?
-tere. hästi. kuidas sul?
-hästi

.. ja alles siis kui SEE vestlus peetud, võin alustada oma jutuga. okei, tegelikult pole see asi nii hull, harjutumise asi. muideks ma isegi harjutasin, et kuidas kiiresti küsida "hi. how are you?", sest siin ei öelda kõiki sõnu ilusti välja, kuidagi lohisevalt läheb see. seega eelpool öeldud küsimuse suudan küsida kiiremini kui 1 sekundiga. ega aega pole raisata, pean päevas palju kordi small talk'i pidama :D

näiteks ükspäev olime tööl. lõpetasime oma bloki. helistasin danielile, et tule näita meile uus põld ette, kõne alguses pidasime maha vestluse "tere-kuidas-sul-läheb-hästi-kuidas-sul?", dany lubas kohe kohal olla, aga polnud. ta helistas mulle 10 minuti pärast ise, ütles, et jääb hiljaks. kõne alguses pidasime maha täpselt sama vestluse. kohale jõudis 5 minutit pärast oma kõne ja arvake ära kas me pidasime uuesti sama vestluse maha. JAH. ta saabus. ja jälle: "hi how are you? good, you? i'm good". no ma ei tea, naljakas lihtsalt vähem kui poole tunni jooksul kolm korda küsida, kuidas läheb. eks see ole populaarne üle maailma, aga lihtsalt kui varem pole kokku puutunud, siis tundub veider.

nagu näha, oli sujuv teemavahetus. aga jah, jõulude eelõhtu meil tüdrukutega peetud. baarist saabusime tagasi pärast kl 2. pidu jätkus meie kodus. kes läks kohe magama, kes mitte. aga hommikul olid kõik kaua voodis. ma olin esimene, kes voodist välja ronis, sest nälg oli suurem kui uni. tegin hommikusöögi ja vedasin end terrassile sööma. korraga vaatan, et boss sõidab meie poole. küsis, kas keegi saaks shed'i (pakkimistehasesse) appi tulla tööle. vaja oli tõsta ühed eelnevalt pakendatud õunarestid ühe supermarketi kastidest teise marketi kastidesse. kuigi enamus magasid ja keegi polnud absoluutselt vaimustuses kell pool 10 pühapäeva hommikul tööle minemisest, saime siiski 4 nägu kokku (uimane mina nende seas) ja läksime tööle.  ilm oli niiiiiiii palav ja shed'is oli niiiii kuum ja joogivett ka ei võtnud keegi muidugi kaasa. mõtlesin, et sinnasamasse ma surengi. õnneks elasin üle ikka. sama päeva pärastlõunal kell 13 pidi algama ka meie firma jõululõunasöök. tegime õunatöö ära ja aitasime veel ka peoks kõik valmis seada. koju tagasi jõudsime 12.40 ehk hetk enne peo algust. ilmselgelt jäime peole hiljaks. aga ega sellest midagi polnud. pidu ise oli normaalne. barbeque oli maitsev ja õlut oli rohkem kui küll. õlu on siin nagu vesi. ükskõik kuhu lähed, kohe topitakse nina alla. koju tulime valges. läksin vara magama ka, sest eelmise õhtu pidu ja selle järgnev varahommikune ootamatu töö olid teinud oma töö. 

meie jõulueelõhtu:
tundub, et meil mariliga oli fotosessioon
põder ja päkapikk


toakaaslased!


FARMI JÕULUPEOL:




ja muidugi meie põhitegevus jõulutunde tekitamiseks!! me tegime piparkooke!!! algusest lõpuni. väike hirm oli, et võibolla ei leia siiit poodidest kõiki vajalikke maitseaineid taigna tegemiseks, aga seda muret polnud. seega tegime ise taigna. me usinad tegime ikka topeltkoguse, ja seda taigent sai 2 kg umbes! no tõesti, ega meil austraalias muud teha ka pole ju, kui piparkooke küpsetada. kogus sai meeletu, homme kaunistame glasuuriga ära ka. ja kolmapäeval kui järve äärde läheme, võtame kaasa. iga rahvus pidi soovitavalt oma maa jõulu rahvustoitu kaasa võtma. ilmselgelt hapukapsas ja verivorst kaasavõtmiseks oleks olnud veider ja teostamatu, niiisiis vorpisime piparkooke nii kuis jaksasime. 

meie taigent tegemas. higimull otsaees





selline laar sai just valmis. hullukesed :D



lisan töömeeleolust ka paar pilti:
harvendatud õunad

koduteel kohtasime kilpkonna

kaktused puu all. ave istus peaaegu sisse 

linnapeal tavaline

meie linna jõulupuu


ja viimaks! meie auto... marili suutis selle kraavi sõita, nii et üks ratas rippus õhus. tol hetkel oli väga naljakas muidugi. sõitsime just danieli järel uuele põllule, kui see juhtus. dany oli muidugi väga kõveras ja tegi telefoniga meie autost pilte. piinlik. aga põhja alt midagi ära vist ei tõmmanud ja daniel lükkas meid välja.



ja kõige lõppu üks pilvepilt

üks teema, mida pean veel mainima, on meie "kaunid"  päikserandid töötegemisest. hooaja lõpus võiks vabalt korraldada võistluse, kellel on kaunim sokirant või pluusirant või lühikeste pükste rant. see on lihtsalt hirmus :D ma saaks kindlalt koha esikolmikus. aga nagu esimesel päeval boss ütles: "no bikinis, girls. thanks", siis ilmselgelt päevituste väel me tööd ei või teha ja seega päevitame endale kauneid pluusirante selga ja sokke jalga.

tänaseks kõik.

RAHULIKKE JÕULE, ARMSAD BLOGILUGEJAD! loodan, et ma ka siiin üles ei sula :) homseks lubas 37 kraadi. jõululaupäev missugune!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar