neljapäev, 30. juuli 2015

Canberra and Perisher ski resort

lugu sellest, kuidas austraalia pole ainult liivarannad ja palmipuud...

mainisin eelviimases postituses, et 9. juulil on mind pisike puhkus ees ootamas. ja nii oligi. sellel päeval sõitsin pärast kahenädalast töönadalat emeraldi, jätsin oma auto nädalaks sinna lennujaama ja astusin emerald-brisbane lennukile. brisbane'i lennujaamas sain stuga kokku ja lendasime edasi austraalia pealinna canberra'sse. kes arvas, et sydney on austraalia pealinn, see eksis.

niisiis, CANBERRA! asub ta ACT territooriumil (Australia Capital Territory), mis on omakorda New South Wales osariigis (see osariik, mille pealinn on sydney).

Kliki pildile,siis pole udune


kuna kogu austraalias on hetkel talv, siis ilmselgelt on siin ka jahedam. mina armastan öelda, et austraalias on terve aasta suvi, olgugi, et vahepeal saabub aastaaeg, mis kannab nime talv, aga siiski päevaseid üle 20+ soojakraade mina, eestlane, kes harjund külma talveilmaga, talveilmadeks ei nimetaks. küll aga nimetan ma talveilmaks seda ilma, mis valitseb austraalia lõunapoolel, kuna seal on alati teadupoolest jahedam, kui põhjas.

Tänane 30. juuli ilm


jõudsime me siis canberra lennujaama ja kohe tuli armas kevin vastu, kelle juures siis nädala tasuta elada saime, jee . ja kelle autot kasutada, jee. esimesed muljed canberra kohta olid: küllllmmmmm! väljas oli vist ainult -5 kraadi, aga pärast ligi kaks aastat soojas elamist pole ma sellise külmaga enam harjunud.

kevin viis meid otse lennujaamast lookouti öist linna vaatama

järgmisel hommikul hakkasime kohe turistideks. hommikusöök ühes lahedas hipsteri kohvikus ja siis australian war memorial'i. tegu on memoriaaliga, mis näeb välja nagu muuseum. hoone on hiiglaslik ja sisaldab palju ekspoditsioone. austraalial pole küll meeletut sõja ajalugu nagu enamusel euroopa riikidel, kuid siiski on nad osalenud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas ning pidanud sõda vietnamiga. memoriaal on loodud mälestamaks kõiki hukkunuid ning samuti sisaldab suurt kollektsiooni lennukeid ning kõike muud sõjast. nagu ikka muuseum ajaloost. väärt käik. ja mis oli väga muljetavaldav, kui keegi vanavanematest on sõjas olnud, saab tema kohta otsida igasugust infot. nõnda ka stu tegi oma vanavanaisa kohta ja leidis kõik vanad sõjareportid ja -päevikud. nii huvitav, et sellised asjad mitmekümneid aastaid hiljem internetis saadaval on.



spitfire

näitused





mälestussein. igaüks saab lille lisada selle nime juurde, keda tema mälestab

leidsin palju nimekaime. rahvusvaheline nimi. sellega seoses pean ütlema, et kui hea meel on aussis elades rahvusvahelist nime omada. muidu kaunid eestikeelse kõlaga nimed a la pärn ja kask ajavad siin kohalikel ainult keele sõlme. olgugi et minu nime ei hääldata mitte 'hunt' vaid 'hant', aga asi seegi :)

kaunis

kuulus anzac parade walk. sellel teel peetakse tähtsaid marsse, austraalia niiöelda 'iseseisvuspäeval' anzac dayl 25. aprillil. nad küll ei iseseisvunud sel päeval, küll aga meenutab see eesti 24. veebruari. canberra on 25. aprillil igal aastal rahvast puupüsti täis.


lennukid



pärast muuseumi võtsime kevini töö juurest peale ja läksime korraks ühte lahedasse õllebaari, kust ei leia heinekeni, coronat ega guinessi vaid kõik õlled on unikaalsed ja tehakse kohapeal tehases, mis on põhimõtteliselt baarileti kõrval, niiet protsessi saab jälgida. valikuid oli mitmeid, proovisin ka mingit puuviljamaitsega õlu, mis oli päris rõve tegelikult :D



järgmisel päeval algas seiklus. nimelt enne päiksetõusu alustasime sõitmist kosciuszko rahvusparki, kus asub perisheri suusakuurort. plaanisime seal suusatada kolm päeva. kui terve eelnev hooaeg on üsna kehva lume poolest olnud ja kasutatud on palju kunstlund, siis just tollel nädalavahetusel hakkas sadama. LUND sadama. austraalias! tegelt pole see nii imestusväärne midagi, eks seda ikka juhtub mägede alas talvel, küll aga mitte väga tihti.

igaljuhul see tähendas, et suusatamine tõotab tulla väga põnev, sest meil on ideaalne värske lumi ja suurepärased suusatamistingimused. perisheri kõrval on kohe ka teine suusakompleks blue cow, kuhu saab otse perisherist maa aluse rongiga 10 minutiga. rong liigub iga umbes poole tunni tagant ja ühe suusakuurorti piletiga saab mõlemat külastada.

mis ma ikka seletan, vaadake parem pilte.













'ma olen kindel, ma jätsin haamri kuskile ute'i tagakasti...'




fun algas siis, kui mäelt ära läksime ja ööbimiskohta läksime. nimelt otsustasime telkida. see oli küll rohkem kevi ja pipi idee, aga mis seal ikka, läksime ideega kaasa. nende poolt telk, magamiskotid ja sada tekki, peaks ellu jääma küll. telkimiskohta jõudsime pimedas pärast suusatamist, õues oli märg ja pidime hakkame telke ja swagi püsti ajama. swag on austraalias telgi asemel väga populaarne kämpimisvahend. see oli esimene kord, kui ma nägin, et keegi telki omas ka, sest kõigil on siin swagid.

kuidagi läbi häda saime oma telklaagri püsti, käisime oma matkaalal sooja duši all, viisime riided kuivatusruumi ja läksime 20 km kaugusele linna pubisse. sõime seal kõhud täis ja soojendasime end üles ning oligi taas aeg tagasi telklaagrisse minna ja silm looja lasta. õues oli -4 kraadi, aga hommikul selgus, et olin lausa öösel soninud mitu korda: "hot, so hot." (eesti k. "kuum, nii kuum) haha, tüüpiline eestlane, miinus neljaga ka hot. hommikul üles ärkasime, oli vahepeal ka meie kämpimisalas lund sadanud ja meie telk oli kaetud lumega. pole elus veel sellist nalja teinud, et lumega telkinud, aga kus mujal seda ikka teha, kui austraalias eks! sama kordus ka järgmisel ööl, ainult et siis sadas lume asemel vihma. ja oligi kolm päeva suusatamist läbi. kvaliteetaeg!

esimene öö üle elatud




teekond matka alast suusamäele, aina lumisemaks läheb, mida rohkem mäele lähemale jõuame








kaks järgnevat päeva saime veel canberras puhata, head sööki süüa ja turisti mängida. käisime erinevates muuseumides  nagu nt natonal gallery of australia, austraalia demokraatiamuuseumis (museum of australian democracy), teadushoones questacon, royal australia mint (kus tehakse austraalia dollarimünte) ja parlamendihoones.

parlamendihoone roheline ruum the house of representatives

ja parlamendihoone punane ruum the senate chamber



Austraalia vanas parlamendihoones toolil, millel istus alati parlamendiistungi läbiviija . Enda arust näen rohkem välja leiutajaküla lotte kui senaator aga mis seal ikka

teaduspargis questacon, huvitav keemiliste elementide perioodilisustabel


royal australian mint hoones


kuidas robot raha teeb

national museum of australia


õhtune linn nägi juuli keskpaigas välja nagu oleks homnepäev jõulud ukse ees



leidsin linnast võilille. pärast eestist lahkumist olen võilille näinud vaid uus-meremaal aucklandi linnas ja nüüd oli teine kord näha canberra linnas. kodune tunne tuli peale :D

iiri pubis, kuna kev on iirlane


dedushka i babushka
kui ma vahest farmis aitan tööd teha, siis on alati see reegel, et kes istub kõrvalistmel. peab väravaid avama ja oi neid on palju farmides. kuna kev ja pip elavad canberra linnast väljas nii 20 km, on nende maja ümber ka kellegi veisefarm. nõnda ühel hommikul linna sõites pidin jalle väravaid avama. stule pakkus see muidugi palju nalja, et ma ka canberras gatebitch pean olema haha

canberra on moodne linn, mida arvatakse olevat igav linn, aga mina seda ei arva, nii palju oli teha ja väga palju huvitavat minu jaoks.

neljapäeva varahommikul lendasin tagasi brisbane ja sealt edasi emeraldi, küll aga hilines lennuk ja jäin peaaegu tööle hiljaks, sest pidin lennujaamast veel tund aega tööle ka sõitma, aga jõudsin isegi kerge eine veel töö juures teha, enne kui tööd alustasin. well done!

selline oli minu vaba nädal töölt. puhkus oli tore, aga oli rõõm jõuda tagasi minu koduosariiki queenslandi, kus on alati soe ja sellepärast ma armastan siin elamist!