Christmas 2013

jõulud möödas! olid need siinpool ookeanigi suured söömispühad. austraalias peetakse jõule 25. ja 26. detsembril. meie eesti jõululaupäev ehk 24. dets on siin tavaline tööpäev. nii ärkasime meiegi jõululaupäeva hommikul kell 6, et 7.30-ks tööle minna. kuna tõotas tulla palav ilm, helistasime igaks juhuks danielile, kas tohime ikka tööle minna. selgus, et ei tohi, kuna õues on liiga kuum! niisiis VABA PÄEV! ja kell oli 7 hommikul, olin juba üleval ja hommikusöök söödud-hambad pestud. ja ei väsi kordamast, et käes oli jõululaupäeva hommik. mitte midagi polnud teha, hea meelega oleks maganud. 

mis seal ikka, läksin siis jooksma. päike lõõmas nii mis hirmus. hea meel oli, et sellise kuumaga ikka tööle ei pidanud minema. tagasi jõudes oli kell endiselt vähe. kuna saime endale nüüd jalgrattad tööl käimiseks (meie majahoidja vitak remontis mõned rondid kasutuskõlblikuks), siis võtsime avega rattad ja läksime koduümbrust avastama. sõitsime kokku umbes 15 km, aga tundus, et palju rohkem. terve tee oli täis tõuse ja langusi, nägime palju ilusat maastikku. kahjuks ei saa öelda, et mu ratas oleks väga maastikuratas olnud, mäest üles andis ikka vändata. ja neid mägesid oli ikka rohkem kui üks. selline sportlik jõululaupäeva hommik siis!

kuulsime, et stanthorpe linnas olevat välibassein. tundus, et vaba päeva puhul peaks sinna minema. internetist vaadates selgus, et oh rõõmu, bassein on ka jõululaupäeval isegi avatud. panime autole hääled sisse ja sõitsime linna. kohale jõudes pidime pettuma, sest tööpäev oli siiski lühendatud ja bassein sulgeti poole tunni pärast. viskasime siiski pilgu peale ja tundus väga normaalne koht, pilet ka ainult 3 dollarit. ehk lähme saabuval pühapäeval siis, kuna pühapäevad on meil töölt vabad ja selleks pühapäevaks lubatakse ühe ilmaennustuse kohaselt lausa 41 kraadi kuuma. stanthorpe kohta on seda väga palju, kuna see on siiski jahedama kliimaga linn. 

õhtul tuli boss meie poole ja tõi oma pere poolt meie maja tüdrukutele jõulukingituse. korvitäis huvitavat ja maitsvat toidukraami (nt mandlikrõpsud, sibulamoos, maasikakaste, maisikrõpsud, jõulupuding) ja igaühele käsitööseebi. väga kena temast! toit maitses väga hästi. 

kauaoodatud 25. detsembril läksime bossi perega järve äärde. võtsime ka oma tehtud piparkoogikausi kaasa:

mina olin autojuht

bossil oli terve suguvõsa kokku tulnud. töötajatest olid kohal kahe farmimaja inimesed ehk siis meie maja 7 tüdrukut ja naabermaja kaks sakslaste paarikest.

meie maja plixxxxid. wendy on puudu

jällegi grilliti barbequed. siinsed jõulud on nagu eesti jaanipäev. kaasa oli küpsetatud mitumitu rammusat kooki, millest üks parem kui teine. lisaks meie piparkoogihunnik. korralik söömapüha ikka! vette minnes pidi kõhu sisse tõmbama :D

algselt välja kuulutatud veesuusatamist ei toimunud. toimus hoopis veetuubitamine. bossi fämilil on oma paat ja tuubid. nii nad meid seal siis sõidutasid päev otsa. tahtjaid oli palju ja mina käisin kaks korda tuubiga sõitmas ja paar korda paadiga. paadi taha oli kinnitatud 2 tuubi. minu arust on kahega palju lahedam kui ühega. saab teineteist rammida ja üksteise vastu põrkuda. megalt vingggeee oli lihtsalt! ja nii raske ka muidugi. peab kõiki lihaseid kasutama. kiirus oli piisavalt suur ikkagi. ja mida rohkem S-kujuliselt paat sõitis, seda raskem ja lahedam oli. ma polnud varem tuubiga vees sõitnud, ainult veesuuskadega. suusk on muidugi ülim, aga ega tuub ka palju alla ei jää. adrenaliin on garanteeritud. ja nüüd ma tahan veel ja veel :) usun, et tuleb veel võimalust kunagi.  

õnneks suuri vigastusi ei saand. korralikud sinikad on jalgadel kukkumisest ja suur varvas on vigastatud, aga pole hullu. elamus korvab selle.

ja nii see algab...

keegi vist kukkus

ÜKS JA...

KAKS!

poisid sõitmas

meie supervisor daniel

26. detsembril ehk teisel jõulupühal olin nagu sant. viimne kui üks lihas valutas eilsest tuubitamisest ja liikumine oli peaaegu et võimatu. thank god, et vaba päev oli. siiski tundus parem mõte end liigutada, kui voodis liikumatuna lebada. ja läksime avega jälle ratastega sõitma. seekord teise suunda-mööda maanteed. liiiklus oli jõuluhommikul peaaegu olematu ja teekond oli igav. nagu eesti männimetsade vahel oleks sõitnud, selle vahega, et igalpool haisesid kängurude laibad. neid on siin teeäärtes nagu seeni pärast vihma. seekordne tee oli veel mägisem ja terve mineku oli tuul vastu. lohutas teadmine, et tagasisõites on tuul tagant, aga võta näpust! nii kui otsa ümber pöörasime, pööras ka tuul otsa ümber ja tagasitee oli veel vaevalisem. ja endiselt polnud mu jalgratas muutunud maastikurattaks, nii ma seal virelesin keset maanteed oma valusate lihastega. aga aitas, sest õhtul oli juba parem. seekord sõitsime 22 km.

sellised sportlikud ja ekstreemsed jõulud siis! jäin rahule :)

tegime ave ja mariliga üksteisele kingitused ka, seega ei jäänud midagi jõuludelt saamata. kui, siis ainult hapukapsas ja verivorst.

jõulujutt sai nüüd otsa. kuulsin, et teie jõulud eestis ei erinenud palju minu omadest, sest lund ju polnud. seega ma ei peagi teid kadestama ja võin enda omadega rahule jääda. vaatasin telekast isegi "üksinda kodus" filmi :D

meil lehmakesed tagaaias!!! üks vasikas nunnum kui teine

 ja 26. detsembri päikeseloojang. jäin 10 min hiljaks, enne seda oli ilusam.

ps! pildid blogis on halva kvaliteediga, sest vähendan pildi suurust enne blogisse lisamist. muidu ei laeks nad elusees üles, kuna mul on kasutada ainult mobiilne nett, mille levi leiab siin majas ka ainult kolmes kohas (üks neist on õnneks minu voodi)

jõulueelne aeg

homme on jõululaupäev. kas keegi teeb nalja minuga või? istun hetkel õues ja kirjutan seda postitust. õues on niiiii kuum. üle 30 kraadi. pidime täna tööpäeva varem lõpetama, sest nii kuumaga ei tohi tööd teha, kuna see mõjub puule halvasti. ei saa just öelda, et meile see hästi mõjuks. jõulutunnet pole endiselt ja ei tule ka, olen selles kindel, kuigi oleme siin tegelenud vahepeal lisaks tööl käimisele igasuguste jõulutegevustega, millest kohe ka lähemalt räägin. 

kõigepealt aga räägin tööst. töötame endiselt samas farmis. üllatav, sest vähemalt 3 korral olen kindel olnud, et homme hommikul enam meid ei vajata ja sama palju kordi veendunud, et jah, me töötamegi piirkonna nr.2 kõige hullemas farmis (sest üks pidi veel hullem olema). eelmisel nädalavahetusel olin selles vägagi veendunud, sest meie tööpäev lõppes umbes 3 tundi varem kui peaks, sest ülemused said pahaseks, et oma õigusi nõudsime ja ütlesid lambist, et rohkem tööd pole täna. tegelt kindlalt oli. väga suur teadmatus oli, kas esmaspäeval jätkame tööd või ei. siiski jätkasime, ja juba samal pärastlõunal saime bossilt isegi kutse nädala lõpus toimuvale firma jõulusöömingule. ja lisaks küsis ta, kas meil on plaanid tehtud 25.detsembriks. meil ilmselgelt polnud, aga nüüd on!!! nimelt me läheme järve äärde, kus saab veesuusatada. bossi ja ta fämiliga, ja veel palju töötajaid pidi tulema. ei ole väga kursis selle üritusega veel, aga juba ülehomme lähemegi. kui meid nii palju sinna läheb, siis pole kindel, kas kõik saavad suusatada, aga no ujuda ikka saab. siin pole selliseid järve ja tiiike, kuhu tohiks sisse hüpata ja ujuma hakata. seega viimati ujusin ma kuu aega tagasi. 

kõik on nii imelik. esimesel jõulupühal ja randa?! eestis olles taastuksin samal ajal jõululaupäeva piduroogadest alles. siin pean aga rannavormis olema...

kutse

väga kena igaljuhul, et meid üritustele kutsuti. terve eelmise nädala olime farmis jälle heas kirjas igaljuhul!

tegu on perefirmaga. ja kõik pereliikmed teevad farmis hoolega tööd: boss, ta naine (on ülemus pakkimistehases), tütar ( on raamatupidaja) ja kaks poega. kahest pojast võiks ka pikemalt rääkida. põhimõtteliselt enne, kui olime poegi näinud, juba hoiatati meid teiste eesti tüdrukute poolt, et me laupäeva õhtul pubist nendega koju ei läheks, sest siis jääme tööst ilma :D poegadeks on "edev-iluspoiss" daniel ja "iluspoiss" rodney. viimasega me tööl olles kokku ei puutu. aga danieliga kohtume päevas mitumitu korda, sest ta käib kontrollimas, kuidas me töötame. sõidab kohale, vaatab mõnda puud ja ütleb "good" või siis kutsub enda juurde ka küsib, kas ma näen neid õunu, mis on harvendamata jäänud. ja kui mingi põld saab harvendatud, siis viib meid uude kohta ja jagab töökorraldused kätte. ilus on ta tõesti ja ta teab seda ise ka, tänu sellele on ta üsna ülbe ja kuna ta on boss, siis tänu sellele on ta veel omakorda üleolev. päris bossiga ehk tema isaga õnneks väga tihti kokku ei puutu ja ega ei taha ka. 

laupäeva õhtul oli meil kodus tüdrukutega jõulu eelõhtu. lõime end üles, veetsime lõbusasti aega  ja pärast seda läksime baari. see laupäevane baariskäimine on täiega lahe. tegu on tavalise külakõrtsiga, kus lastakse väga head muusikat. peo lõppedes, kui tuled põlema pannakse, on muidugi kerge ehmatus, kui näed et dj-deks olid umbes 50-aastased mees ja naine. aga vahet pole see vanus, pidu on hea ja muusika on hea. peol on VÄGA palju eestlasi lisaks kõigile teistele. kohe saab näo järgi aru. olen nalja pärast mõne käest küsima läinud "where are you from?", teades, et ta vastab "from estonia." ja poes.. seal ei saa nii käia, et eestlasi ei näe. eriti naljakas on see, kui mõni eestlane möödub minust ja riivab nt ostukäruga ja siis vabandab: "sorry" ja ma vastan "no worries", mitte et seda omavahel eesti keeles teha ei saaks. small talk'i on siin üldse jube palju. see tähendab, et mõttetut teksti, enne kui jutu pointini jõutakse. kui varem rääkisin, et poes müüjad on kõik jube viisakad ja küsivad ette ja taha, kuidas mul läheb, mitte et see neid huvitaks, siis mitte ainult poes. KÕIK on siin sellised ja imestavad punnis silmadega, miks meie, eestlased, sellised pole. eks juba hakkab mulle ka harjumuseks saama, et kui ma kedagi näen ja tahan temaga rääkida, siis kõigepealt pean maha pidama vestluse:

-tere. kuidas läheb?

-tere. hästi. kuidas sul?

-hästi

.. ja alles siis kui SEE vestlus peetud, võin alustada oma jutuga. okei, tegelikult pole see asi nii hull, harjutumise asi. muideks ma isegi harjutasin, et kuidas kiiresti küsida "hi. how are you?", sest siin ei öelda kõiki sõnu ilusti välja, kuidagi lohisevalt läheb see. seega eelpool öeldud küsimuse suudan küsida kiiremini kui 1 sekundiga. ega aega pole raisata, pean päevas palju kordi small talk'i pidama :D

näiteks ükspäev olime tööl. lõpetasime oma bloki. helistasin danielile, et tule näita meile uus põld ette, kõne alguses pidasime maha vestluse "tere-kuidas-sul-läheb-hästi-kuidas-sul?", dany lubas kohe kohal olla, aga polnud. ta helistas mulle 10 minuti pärast ise, ütles, et jääb hiljaks. kõne alguses pidasime maha täpselt sama vestluse. kohale jõudis 5 minutit pärast oma kõne ja arvake ära kas me pidasime uuesti sama vestluse maha. JAH. ta saabus. ja jälle: "hi how are you? good, you? i'm good". no ma ei tea, naljakas lihtsalt vähem kui poole tunni jooksul kolm korda küsida, kuidas läheb. eks see ole populaarne üle maailma, aga lihtsalt kui varem pole kokku puutunud, siis tundub veider.

nagu näha, oli sujuv teemavahetus. aga jah, jõulude eelõhtu meil tüdrukutega peetud. baarist saabusime tagasi pärast kl 2. pidu jätkus meie kodus. kes läks kohe magama, kes mitte. aga hommikul olid kõik kaua voodis. ma olin esimene, kes voodist välja ronis, sest nälg oli suurem kui uni. tegin hommikusöögi ja vedasin end terrassile sööma. korraga vaatan, et boss sõidab meie poole. küsis, kas keegi saaks shed'i (pakkimistehasesse) appi tulla tööle. vaja oli tõsta ühed eelnevalt pakendatud õunarestid ühe supermarketi kastidest teise marketi kastidesse. kuigi enamus magasid ja keegi polnud absoluutselt vaimustuses kell pool 10 pühapäeva hommikul tööle minemisest, saime siiski 4 nägu kokku (uimane mina nende seas) ja läksime tööle.  ilm oli niiiiiiii palav ja shed'is oli niiiii kuum ja joogivett ka ei võtnud keegi muidugi kaasa. mõtlesin, et sinnasamasse ma surengi. õnneks elasin üle ikka. sama päeva pärastlõunal kell 13 pidi algama ka meie firma jõululõunasöök. tegime õunatöö ära ja aitasime veel ka peoks kõik valmis seada. koju tagasi jõudsime 12.40 ehk hetk enne peo algust. ilmselgelt jäime peole hiljaks. aga ega sellest midagi polnud. pidu ise oli normaalne. barbeque oli maitsev ja õlut oli rohkem kui küll. õlu on siin nagu vesi. ükskõik kuhu lähed, kohe topitakse nina alla. koju tulime valges. läksin vara magama ka, sest eelmise õhtu pidu ja selle järgnev varahommikune ootamatu töö olid teinud oma töö. 

meie jõulueelõhtu:

tundub, et meil mariliga oli fotosessioon

põder ja päkapikk

toakaaslased!

FARMI JÕULUPEOL:

ja muidugi meie põhitegevus jõulutunde tekitamiseks!! me tegime piparkooke!!! algusest lõpuni. väike hirm oli, et võibolla ei leia siiit poodidest kõiki vajalikke maitseaineid taigna tegemiseks, aga seda muret polnud. seega tegime ise taigna. me usinad tegime ikka topeltkoguse, ja seda taigent sai 2 kg umbes! no tõesti, ega meil austraalias muud teha ka pole ju, kui piparkooke küpsetada. kogus sai meeletu, homme kaunistame glasuuriga ära ka. ja kolmapäeval kui järve äärde läheme, võtame kaasa. iga rahvus pidi soovitavalt oma maa jõulu rahvustoitu kaasa võtma. ilmselgelt hapukapsas ja verivorst kaasavõtmiseks oleks olnud veider ja teostamatu, niiisiis vorpisime piparkooke nii kuis jaksasime. 

meie taigent tegemas. higimull otsaees

selline laar sai just valmis. hullukesed :D

lisan töömeeleolust ka paar pilti:

harvendatud õunad

koduteel kohtasime kilpkonna

kaktused puu all. ave istus peaaegu sisse 

linnapeal tavaline

meie linna jõulupuu

ja viimaks! meie auto... marili suutis selle kraavi sõita, nii et üks ratas rippus õhus. tol hetkel oli väga naljakas muidugi. sõitsime just danieli järel uuele põllule, kui see juhtus. dany oli muidugi väga kõveras ja tegi telefoniga meie autost pilte. piinlik. aga põhja alt midagi ära vist ei tõmmanud ja daniel lükkas meid välja.

ja kõige lõppu üks pilvepilt

üks teema, mida pean veel mainima, on meie "kaunid"  päikserandid töötegemisest. hooaja lõpus võiks vabalt korraldada võistluse, kellel on kaunim sokirant või pluusirant või lühikeste pükste rant. see on lihtsalt hirmus :D ma saaks kindlalt koha esikolmikus. aga nagu esimesel päeval boss ütles: "no bikinis, girls. thanks", siis ilmselgelt päevituste väel me tööd ei või teha ja seega päevitame endale kauneid pluusirante selga ja sokke jalga.

tänaseks kõik.

RAHULIKKE JÕULE, ARMSAD BLOGILUGEJAD! loodan, et ma ka siiin üles ei sula :) homseks lubas 37 kraadi. jõululaupäev missugune!

pildipostitus

paar nädalat tagasi sain hakkama ühe piiiika postitusega (LINK), kus oli palju teksti, aga null pilti. jagan nüüd siis pilte ka, mis oleks pidanud minema sinna postitusse. 

"jõulupuu" meie autu taustal

 Meie punane suksu. Tagaolev hütike on meie kodu Gayndah'i karavanpargis, kus viibisime 2-3 ööd.

Sisevaade hütile

vasakpoolne liiklus, jejee

Gala 

kui eestis on kodus tiikides plastmassist luiged, siis aussis on aedades plastmassist hobused!!!

taevas ja päikseloojangud on siin I-M-E-L-I-S-E-D !!!

tavaline kaunistatud kodu

osa meie kodust Gayndah'is Graigi juures. see koht, kuhu tahame tagasi. pildil meie isiklik väliköök

lehmad hõivasid meie auto

Esimene tööpäev Stanthorpes. Kurikuulus "ootamine" kuuri all. Oleme Austraalias, aga kuuri all seisab üleni tolmune auto, kus eestikeelne sõnade äraarvamis mäng.  Eestlasi on siin palju!

advendiaeg

teisipäeval toimus meil siin midagi imelikku. minu jaoks imelikku. tundub, et mitte teiste jaoks. majakaaslased käisid linnas ja saabusid tagasi rohkem kui kümne kilekotiga, kotid olid täis igasugust jõulustaffi. osteti plastmasskuusk, suures koguses kõikvõimalikke kuuseehteid, jõuluvana kujusid ja muud kulda-karda. sain siis aru, et meie majja tulevad jõulud!!! :D 

ma poleks uskunud, et ma austraalias kuusega jõule kogen. jõule on ikka plaanis kuidagi pidada, kuigi väga veider ja harjumatu on teha seda ilmselt 30 kraadide kuumaga. jõulu- ega advenditunnet pole ju absoluutselt, ilmselt ei tule ka. aga kes teab, mis tundeid see jõuluehteis maja võib veel tekitada. aega on veel poolteist nädalat vist. 

igaljuhul pliksid saabusid koju, panid jõulumuusika mängima ja hakkas pihta! kuusk pakist välja, ehted külge, mitu paari elektripirne. õue lehtpuude külge pandi roosat kuusekarda ja mingeid sädelevaid kette ja kuuse kuulikesi. uste kohale pandi lehvima mingid sädelevad lindid. üks tüdruk urgitses karbist välja mingisugust suurt vatilaadset asja. minu küsimusele peale: "mis see on?" sain vastuse, mis peaks siililegi selge olema: "LUMI!" okei, lumi siis lumi. seesama lumi pandi õue terrassi äärele ning pärast järgmise päeva rahet oli sellest alles ainult valge käkk ja õhtuks vedeles seesama "lumi" juba prügikastis. muljetavaldavad jõulukaunistused olid ka 'merry christmas' kirjaga õhupallid. naljakas oli vaadata, kuidas kõik olid nii ametis ja püüdsid kogu sellele ostetud kraamile leida parimaid paiku. suur osa kraamist jäi lihtsalt kuskile laua peale vedelema, polnud enam vaba ruumi nendele. ma olin veidi jahmunud, istusin diivanil ja aitasin paberist ketti kokku liimida. sellist, nagu põhikoolis 1. klassi tööõpetuse tunnis viimati tehtud sai. ei, väga lõbus oli :D 

nüüd on meil jõuluehteis kodu. kui õhtul tuba pime on ja ainult kuusetuled põlevad, siis isegi mingi üliväike hubane jõulutunne nagu tuleks, aga päeval õues 30 kraadiga seda kuusekarda suvalise lehtpuu ja aialille küljes vaadates tuleb küll naer peale. 

tegelikult eks maja tüdrukud on ka kõik euroopast pärist ja harjunud õigete jõuludega ja eks sellepärast tahtsidki võlts jõulutunnet tekitada. kellelgi meist pole sel aastal ju PÄRIS JÕULE.

selline advendiaeg siis mul, päkapikud ka ei käi... 

(lisan pilte meie majast, õuest ja jõulusaginast)