Christmas 2013

jõulud möödas! olid need siinpool ookeanigi suured söömispühad. austraalias peetakse jõule 25. ja 26. detsembril. meie eesti jõululaupäev ehk 24. dets on siin tavaline tööpäev. nii ärkasime meiegi jõululaupäeva hommikul kell 6, et 7.30-ks tööle minna. kuna tõotas tulla palav ilm, helistasime igaks juhuks danielile, kas tohime ikka tööle minna. selgus, et ei tohi, kuna õues on liiga kuum! niisiis VABA PÄEV! ja kell oli 7 hommikul, olin juba üleval ja hommikusöök söödud-hambad pestud. ja ei väsi kordamast, et käes oli jõululaupäeva hommik. mitte midagi polnud teha, hea meelega oleks maganud. 

mis seal ikka, läksin siis jooksma. päike lõõmas nii mis hirmus. hea meel oli, et sellise kuumaga ikka tööle ei pidanud minema. tagasi jõudes oli kell endiselt vähe. kuna saime endale nüüd jalgrattad tööl käimiseks (meie majahoidja vitak remontis mõned rondid kasutuskõlblikuks), siis võtsime avega rattad ja läksime koduümbrust avastama. sõitsime kokku umbes 15 km, aga tundus, et palju rohkem. terve tee oli täis tõuse ja langusi, nägime palju ilusat maastikku. kahjuks ei saa öelda, et mu ratas oleks väga maastikuratas olnud, mäest üles andis ikka vändata. ja neid mägesid oli ikka rohkem kui üks. selline sportlik jõululaupäeva hommik siis!

kuulsime, et stanthorpe linnas olevat välibassein. tundus, et vaba päeva puhul peaks sinna minema. internetist vaadates selgus, et oh rõõmu, bassein on ka jõululaupäeval isegi avatud. panime autole hääled sisse ja sõitsime linna. kohale jõudes pidime pettuma, sest tööpäev oli siiski lühendatud ja bassein sulgeti poole tunni pärast. viskasime siiski pilgu peale ja tundus väga normaalne koht, pilet ka ainult 3 dollarit. ehk lähme saabuval pühapäeval siis, kuna pühapäevad on meil töölt vabad ja selleks pühapäevaks lubatakse ühe ilmaennustuse kohaselt lausa 41 kraadi kuuma. stanthorpe kohta on seda väga palju, kuna see on siiski jahedama kliimaga linn. 

õhtul tuli boss meie poole ja tõi oma pere poolt meie maja tüdrukutele jõulukingituse. korvitäis huvitavat ja maitsvat toidukraami (nt mandlikrõpsud, sibulamoos, maasikakaste, maisikrõpsud, jõulupuding) ja igaühele käsitööseebi. väga kena temast! toit maitses väga hästi. 

kauaoodatud 25. detsembril läksime bossi perega järve äärde. võtsime ka oma tehtud piparkoogikausi kaasa:

mina olin autojuht

bossil oli terve suguvõsa kokku tulnud. töötajatest olid kohal kahe farmimaja inimesed ehk siis meie maja 7 tüdrukut ja naabermaja kaks sakslaste paarikest.

meie maja plixxxxid. wendy on puudu

jällegi grilliti barbequed. siinsed jõulud on nagu eesti jaanipäev. kaasa oli küpsetatud mitumitu rammusat kooki, millest üks parem kui teine. lisaks meie piparkoogihunnik. korralik söömapüha ikka! vette minnes pidi kõhu sisse tõmbama :D

algselt välja kuulutatud veesuusatamist ei toimunud. toimus hoopis veetuubitamine. bossi fämilil on oma paat ja tuubid. nii nad meid seal siis sõidutasid päev otsa. tahtjaid oli palju ja mina käisin kaks korda tuubiga sõitmas ja paar korda paadiga. paadi taha oli kinnitatud 2 tuubi. minu arust on kahega palju lahedam kui ühega. saab teineteist rammida ja üksteise vastu põrkuda. megalt vingggeee oli lihtsalt! ja nii raske ka muidugi. peab kõiki lihaseid kasutama. kiirus oli piisavalt suur ikkagi. ja mida rohkem S-kujuliselt paat sõitis, seda raskem ja lahedam oli. ma polnud varem tuubiga vees sõitnud, ainult veesuuskadega. suusk on muidugi ülim, aga ega tuub ka palju alla ei jää. adrenaliin on garanteeritud. ja nüüd ma tahan veel ja veel :) usun, et tuleb veel võimalust kunagi.  

õnneks suuri vigastusi ei saand. korralikud sinikad on jalgadel kukkumisest ja suur varvas on vigastatud, aga pole hullu. elamus korvab selle.

ja nii see algab...

keegi vist kukkus

ÜKS JA...

KAKS!

poisid sõitmas

meie supervisor daniel

26. detsembril ehk teisel jõulupühal olin nagu sant. viimne kui üks lihas valutas eilsest tuubitamisest ja liikumine oli peaaegu et võimatu. thank god, et vaba päev oli. siiski tundus parem mõte end liigutada, kui voodis liikumatuna lebada. ja läksime avega jälle ratastega sõitma. seekord teise suunda-mööda maanteed. liiiklus oli jõuluhommikul peaaegu olematu ja teekond oli igav. nagu eesti männimetsade vahel oleks sõitnud, selle vahega, et igalpool haisesid kängurude laibad. neid on siin teeäärtes nagu seeni pärast vihma. seekordne tee oli veel mägisem ja terve mineku oli tuul vastu. lohutas teadmine, et tagasisõites on tuul tagant, aga võta näpust! nii kui otsa ümber pöörasime, pööras ka tuul otsa ümber ja tagasitee oli veel vaevalisem. ja endiselt polnud mu jalgratas muutunud maastikurattaks, nii ma seal virelesin keset maanteed oma valusate lihastega. aga aitas, sest õhtul oli juba parem. seekord sõitsime 22 km.

sellised sportlikud ja ekstreemsed jõulud siis! jäin rahule :)

tegime ave ja mariliga üksteisele kingitused ka, seega ei jäänud midagi jõuludelt saamata. kui, siis ainult hapukapsas ja verivorst.

jõulujutt sai nüüd otsa. kuulsin, et teie jõulud eestis ei erinenud palju minu omadest, sest lund ju polnud. seega ma ei peagi teid kadestama ja võin enda omadega rahule jääda. vaatasin telekast isegi "üksinda kodus" filmi :D

meil lehmakesed tagaaias!!! üks vasikas nunnum kui teine

 ja 26. detsembri päikeseloojang. jäin 10 min hiljaks, enne seda oli ilusam.

ps! pildid blogis on halva kvaliteediga, sest vähendan pildi suurust enne blogisse lisamist. muidu ei laeks nad elusees üles, kuna mul on kasutada ainult mobiilne nett, mille levi leiab siin majas ka ainult kolmes kohas (üks neist on õnneks minu voodi)