reede, 22. november 2013

Koaala park

eilseks oli meil plaanitud minek koaala parki. mõeldud-tehtud. ärkasime tunduvalt varem kui muidu, sigrid liigutas ka end kiiremini kui muidu.. ja juba 8.40 astusime koduuksest välja, et minna rongile, millega sõita linnaliini bussipeatusesse ja sealt edasi 9.20 bussile, mille lõpp-peatuseks Lone Pine Koala Sanctuary nimeline "loomaaed", lisainfot SIIT. bussijaama jõudsime õigeks ajaks, kuid seni kui bussiaegu vaatasime ja kohmitsesime, sõitis meie buss meist mööda. siin ei peatu bussid igas peatuses, vaid ainult siis kui bussijuhile peatumiseks viipad. meie seda ilmselgelt ei märganud teha ning ei jäänud muud üle kui uut bussi oodata, mis pidi minema tunni aja pärast. päike lõõmas ja lõime siis tunnikese aega surnuks kõrval asuvas mcdonaldsi sarnases burksiputkas.
pärast mõttetut passimist läksime tagasi bussijaama, kuhu meie buss ei tulnud ega tulnud. mulle tundus, et teine tunnike passimist ootab ka vist ees. õnneks mitte, buss hilines "kõigest" 20 minutit.

koaala park oli väga põnev!



see pole tavaline loomaaed, mida harjunud nägema. peamised eksponaadid on koaalad, kelle majakesi leidus iga mõnekümne meetri tagant. koaalad olid väga armsad ja naljakad. magasid, liigutasid ennast väga aeglaselt ja hoidsid vaevu silmi lahti. nüüd pilte vaadates on jälle hea meenutada nende naljakaid poose.



lisaraha eest sai ka koaalat kallistada ning siis see ka fotole jäädvustada. kes pilti ei tahtnud, võis ka tasuta koaalat kallistada. seda ma ka tegin ja salvestasin pildi mällu :) selleks oli spetsiaalne inimene, kes pani koaala minu kätele istuma ning seejärel pontsakas koaala haaras minust kinni. koaalad on pehmed nagu karvapallid.



kuigi selle lühikese austraalias oldud aja jooksel olin juba kängurusid näinud, ei jätnud ma kasutamata võimalust nendega uuesti kohtuda. selles pargis oli kängurude jaoks suur aiaga ümbritsetud ala, kuhu nad siis turistide jaoks toodud olid. kuna nad inimestega nii harjunud olid, ei teinud nad teist nägugi, kui neid paitati ja koos pilti tehti. minu hirm oli muidugi suur, kartsin looma reaktsiooni. esimene pilt, kus tahtsin känguruga olla, on minu poolt väga arglik. vaevu julgesin käe looma poole välja sirutada.






veidi aja pärast muutusin julgemaks ja julgesin kängurule lausa ligemale minna.




lisaks kahele eelmainitud loomale näidati erinevaid suuri linde, madusid ning sai uudistada dingode, vombatite jt puuride juures. samuti toimus väike show, kus näidati kuidas välja õpetatud koerad ajasid lambaid karjana täpselt sinna paika, kuhu nende treener käskis. lambad tundusid lollikesed ja koerad targad.







lisaraha eest sai lasta endale madu (püütonit) kaela panna ja siis sellest pilti teha. kardan KÕIKI roomajaid vägaväga, kuid korraks olin nõus isegi proovima ja oma hirmust jagu saama, aga siiski EI. nii julge ma veel pole, hirm oli suur. siiski kasutasin võimalust esimest ja ilmselt viimast korda päris madu katsuda. ei olnud just meeldiv..ja kui ta mul veel kaelas oleks olnud, uuhhh.. külmavärinad!

ja jälle jooksid pargis vabalt ringi hiigelsuuruses sisalikud. nad on sama värvi kui kuivanud lehed ja tuleb jalge ette vaadata, et peale ei astuks. kuigi ilmselgelt tema kardab mind rohkem kui mina teda ja ta jookseks enne eest kui ma ta sabani jõuaks, aga ikkagi. mina ka kardan (jah, austraalia on minusuguse roomajate-kartja jaos küll õige koht :D).



oli tore päev :)



koju jõudes pakkisime kiirelt kohvrid ja kotid, jätsime steveniga hüvasti ja asusime teele uue kodu poole. uus kodu asub kesklinnale lähemal. meie võõrustajaks on uus-meremaalt pärit ryan. kohale jõudes valmis tal just spaghetti bolognese, mida ta lahkelt ka meiega jagas. maja on väga suur, tube on 5-8 ma arvan. pole kokku lugenud. korruseid on 2 nagu ikka. saime oma kohvreid jälle trepist üles vedada. mõne päeva pärast alla tagasi... lisaks ryanile elavad siin hetkel itaallane, itaallanna, poolakas ja venelanna. seltskond on super!!! ja laupäeval saabuvad siia couchsurfima kaks sakslannat. kuna mu inglise keel ei ole (veel) väga hea, siis on mul esialgu võõral maal natuke raske suhelda, kui kõigest aru ei saa. aga märkasin, et selles majas pole mul nii suurt keelebarjääri. ilmselt sellepärast, et majaelanikud on tulnud austraaliasse igalt poole maailmast ja pole seda austraalia aktsenti nii tugevalt. palju lihtsam on suhelda, kui eelmiste host'ide juures.

...õhtusöögi ajal külastab meid loomake nimega opossum, kes kannab poega turjal. mööda maja seina ronivad sisalikud. sigrid peab veel harjuma :) täna sai alles nädal aega austraalia pinnal. ning nähtud ja katsutud on juba kängurud, koaalad, maod, kaanid ja teised elukad. mis järgmiseks?



uus kodu mõneks päevaks:



samas ruumis pliit, grill, söögilaud ja auto. parempoolne uks viib kööki.

meile eraldatud nurgake, ruumi jagub:





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar