Sigrid maakera teisel poolel: Goondiwindi, Victoria, South Australia & new job again :)

tere blogilugejad.
olen tagasi austraalia lõunaosast, pulm on peetud, paarike kenasti abiellu saadetud ja olen tagasi oma igapäeva toimetuste juures.

eelmises postituses ma väga jutukas polnud, nüüd aga püüan siis olla.
mu hea töö kaevanduses sai 20. augusti paiku läbi. tolleks ajaks oli mul working holiday viisat veel järel 2 kuud ja 3 nädalat. olin ükspäev isegi veits murelik, et kes mind ikka tahab tööle võtta ainult nii lühikeseks ajaks. olin kaevanduses lõpetanud, tähistasime töökaaslatega pubis mu viimast õhtut, järgmisel hommikul pakkisin oma pahna kokku ja käisin sõin töö juures veel tasuta viimase eine, kui avastasin facebooki postkastis kirja võõralt inimeselt sisuga: "Bar work in Goondiwindi Queensland, Can give you a phone number if interested but need RSA/RSG" (tõlgituna baaritöö goondiwindi linnas, võin anda sulle telefoninumbri kui huvitatud, kuid vajalik on rsa/rsg sertifikaadid). mu esimene mõte oli et misasja, kes see on, ma pole elusees goondiwindisse tööle kandideerinud, sest see on liiga kaugel minu jaoks. kirjutasin siis vastu, et mul sertifikaadid olemas ja võin telefonis kellegagi rääkida küll. telefonikõnes tuli välja, et nad on väga minust huvitatud ning nende pakutud palk ka hea. ja kui öeldi, et on võimalik saada nende kaudu sponsorviisat, mis lubab mul austraaliasse jääda kauemaks, kaalusin otsust ja otsustasin töö vastu võtta. planeerisin muidu küll gayndahi linna elama minna pärast kaevandust, aga otsustasin, et see võib natuke oodata. niisiis oligi mul töö olemas - goondiwindi nimelises linnakeses queenslandi ja new south wales'i osariikide piiri ääres. mu tollaselt asukohalt tierilt lühimat teed pidi 9 tunni autosõidu kaugusel, aga kuna ma endiselt omasin oma asju rockhamptonis selles majas, kus ma varem elasin, otsustasin lõplikult sealt välja kolida, enne kui lõuna-queenslandi reisin. enne, kui rockhamptonisse läksin välja kolima, käisin veel ühel horse race'l pisikeses dingo linnas. kohal oli palju sõpru ja oli ülimalt tore päev ja õhtu! isegi, kui linn on pisike, siis race'i ajaks täitub see alati inimestega igaltpoolt ümberkaudsetest paikadest.

ülejärgmisel päeval sõitsin rockysse, kust kolisin majast välja. viimase 6 kuu jooksul, mil ma kaevanduses töötasin ja rockys vaid harva mõned päevad veetsin, maksin ma kokku maja eest renti vaid 200-300 dollarit. ülivähe austraalia mõistes, sest nii suur on tavaliselt kahe nädala üür. tore on häid inimesi enda ümber omada, kes pole raha peal väljas vaid lubavad ilma rahata majas tuba omada ja ükskõik mis ajal sisse sadada.
järgmisel päeval sõitsin ma gayndahisse ja sellest järgmisel päeval tegin viimase sõidu - 5 tunnise gayndah-goondiwindi otsa. linna kohale jõudes leidsin eest pubi-hotelli, kus siis tööle hakkasin, elasin esialgu ülakorrusel hotelliruumis, kuni paari nädala pärast töökaaslase sarah'i majja elama läksin.

iga pubi austraalia väikestes linnades on selline 'pubi-motell', kus on üks kuni mitu baari, hotelli- või motellitoad, restoran-bistroo, gaming area ehk hasartmängu ala (kas siis mänguautomaadid ehk pokies, TAB terminal hobusevõiduajamiste piletite jaoks ja/või Keno terminal keno loto piletite jaoks). keno loto tuleb telekast iga 3 minuti järel. austraalias on ikka meeletu hasartmängu kultuur, igasugused võimalused oma raha maha mängida on meeletult suured. astu aga pubisse sisse ja mängi! hea meel, et eestis sellist kultuuri pole. iseasi jah, kes ennast sellest mõjutada laseb. eks enamus austraallased hoiavad ikkagi sellisest asjadest eemale, kuigi hasartmängud ootavad igas pubis, kuid väga paljud tegelevad sellega igapäevaselt. vahest võidavad ja kaotavad hulgi. olles ise igapäevaselt selle sees ja nähes neid rahasummasid, mis maha mängitakse ja neid rahasummasid, mis ma neile võidu korral välja maksan, pole vaja olla kõrgharitud matemaatik, et kerge arvutus teha leidmaks protsent, mis näitab, et enamuses mängitakse oma raha lihtsalt maha. aga eks see kõik ole õnnemäng!

pubi, kus mina töötasin oli kõige populaarsem üks linna neljast pubist. samuti nägi ta seest väga kaasaegne ja puhas välja. põhimõtteliselt iga päev toimus pubis midagi, mis rahva kohale meelitab: kaks korda nädalas auhindade peale pokker, 2-3 korda nädalas draw (joker/member draw, mis tähendab, et igal kliendikaardi omanikul on oma nr ja kui tema nr loositakse, võidab ta raha. või siis et igaühele jagatakse number ja kui tema number loositakse juhuslikult, siis on tal võimalus tõmmata tagurpidi keeratud kaardipakist jokkeri kaart, mille puhul võidab ta raha. iga nädal joker draw kasvab, kui jokkerit ei tõmmata ja meil oli see summa viimati mdagi $4000 ringis, sest tõenäosus kaardipakist jokker tõmmata pole väga suur. lisaks pokkerile ja nendele loosidele toimus meil veel 'hooky the chucky', kus iga ostetud joogi eest pubis saab klient numbri ajavahemikus 17.00-19.00 ja kell 19 algab siis mäng. loositakse välja number, numbri omanik saab siis proovida visata kummist rõngast seina peal olevatele konksudele. konkse on kokku 10 ringis ning iga konksu otsas on mingi pilt - kas siis õlu, kana või kanaburgeri oma. mis pildi klient saab, selle saab ta realiseeritud, ehk siis kui saab kana pildi, saab ta grillkana jne. see mäng tõi alati palju elevust baari. üks asi, mis meil iga nädal toimus, oli noolemäng tiimide vahel, kus ka rahalised auhinnad mängus. iga reede ja laupäeva õhtul oli meil DJ või live bänd. loomulikult suured ekraanid ka erinevate sportmängude vaatamiseks nagu rugby jne. ja populaarseim loos austraalia pubides on muidugi raffles, kus tavaliselt siis $2 eest saab osta pileti, mille numbrid hljem välja tõmmatakse. auhindadeks on meeletult suured lihavaagnad, puuviljavaagnad, hommikusöögivaagnad (peekon, munad, tomatid, seened, vorstikesed jne- tüüpiline english breakfast), pudel rummi nt, voucher nt 10-le klaasile tasuta õllele, rahakupüürid jne. tegevusi austraalia pubides jätkub. tullakse üksi hasartmänge mängima, sõpradega noole- või muid mänge mängima, perega sööma, või kambaga peole. ja kõige selle kõrvale juuakse paaaaljuuuu õlut. rahvast on alati ja nagu ma juba varem siin blogis maininud olen - pubi austraalias pole niivõrd purjujoomise koht, esmalt on see ajaviitmise koht ja koht, kus sõpradega kokku saada, sest tegevusi, mida teha, on rohkem kui küll.

meie pidu tähistamaks rahvusvahelist piraatide päeva

nagu eelpool olevast jutust selgus, oli minu pubi väga tegus ja rahvast enamasti väga palju. iga esmaspäev ja teisipäev oli mul vaba, vahest ka kolmapäev. siis sõitsin ma gayndahisse, kus ma elan ja paari päeva pärast tagasi tööle jälle. iga nädalake siis 1000 km edasi-tagasi.
lubatud sponsorviisa jutt muutus häguseks ja keegi enam selle kohta väga midagi rääkida ei osanud, mismõttu ma seal üle 7 nädala ei töötanud. ilmselt oli see rohkem "lubadus", et mind sinna tööle meelitada, sest nad said telefoniintervjuus korraga aru, et ma olen väärt tööline. nimelt nad on sponsoreerinud juba 3 seljakotirändurit, kes sellest, et pubi neile vastu tuli ja aitas võimalusega austraaliasse jääda, väga ei hoolinud. üks tüdruk jäi rasedaks pärast viisa saamist, mis tähendab, et ta ei saa neile rohkem töötada ja teine avastas viisa saades, et ta ikka ei taha austraaliasse jääda, sest euroopa igatsus kaalub üle ja lihtsalt lahkus egoistlikult päeva pealt. kolmas tundus õnneks kõigega rahul olevat ja ei plaaninud lahkuda. see toodi mulle ka põhjuseks, miks nad ikka ei soovi mind hetkel sponsorviisaga aidata, sest nad on juba maksnud tuhandeid aitamaks teisi seljakotirändureid ja nad ei saa hetkel rohkem sponsoreerida. kuna mulle seal linnas tegelt väga ei meeldinud ka ja iganädalased 1000 km pikkused reisid samal igaval teekonnal kopa ette viskasid, siis olen ma õnnelik, et nii läks. kahju oli muidugi lahkuda, sest mu töökaaslased olid väga toredad ja nalja sai rohkem kui rubla eest. eriti kahju oli sarah'i juurest lahkuda, sest tema kodu sai mulle armsaks ja igatsen tema kolme koera ka :)

mu tore maja- ja töökaaslane Sarah

goondiwindi on täielik eestlaste linn. kohtasin 13 eestlast selle seitsme nädala jooksul seal. ja olen täiesti kindel, et seal oli või sinna just saabus veel vähemalt paarkümmend eestlast, sest just kui ma lahkusin, algasid seal erinevaid farmihooajad- teraviljad ja vist ka puuvill. aga ega ma austraaliasse ei tulnud, et eestlasi kohata :) juhuslikult sain ükspäev oma töökaaslaselt teada, et tema majja kolisid eestlastest paar ja kui ma huvi pärast nime küsisin, selgus, et tegu on juba lapsepõlvest tuttava jaanika ja tema partneri martiniga. loomulikult kutsusin nad külla ja juhuslikult olin ma just eelmisel päeval eestimaist kartulisalatit teinud tervele maailmale (loe: suuuure kausitäie) nii et sain neile õnneks ka eesti toitu pakkuda. samuti olid goondiwindi elanikud geograafia poole pealt haritud, peaaegu igaüks teadis, kus eesti on ja teadis vähemalt ühte eestlast, sest see linn on väga populaarne eestlastest seljakotirändurite hulgas.

samal ajal, kui goondiwindis töötasin, otsisin ka uut tööd gayndahile lähemal. sain mitmeid tööpakkumisi, nende seas ka üks erialane töö, kuhu ma olin kandideerinud täpselt aasta aega tagasi - ühte põllumajanduse tehasesse (grain and seed ehk teravili ja seemned), küll aga jäin eelmisel aastal hiljaks kandideerimisega ja nad olid mu andmed alles hoidnud ja võtsid aasta hiljem ühendst, et nad tahaksid mind selleks hooajaks tööle. pakkumine oli väga ahvatlev, kuid asus kodust natuke liiga kaugel ja keeldusin. samal ajal, kui sain tööpakkumisi lähilinnadest, vastati mu kolmandat korda saadetud meilile ka lõpuks gayndahi pubist, kus ma siis intervjuul käisin ja töökoha sain. andsin goondiwindis töö juures teada oktoobri esimestel päevadel, et lahkun kuid nad palusid mul veel töötada kaks nädalat, kuni nad uue hea töötaja leiavad (olen kuulnud, et nad pole siiani leidnud - olen asendamatu haha). gayndahis ootas mind siis samuti pubitöö, aga sedapuhku kodule lähedal. mu esimene päev oli 16. oktoobril, mis pidi olema vaid paari tunnine proovi- ja õppimise päev, kuid pärast tund aega töötamist ütlesid mu bossid (kes on noor abielupaar), et ma olen sada korda parem, kui need tüdrukud, kes seal juba pikemalt töötanud ja ütlesid, et õppimise päev on läbi, sest mul pole midagi õppida, aeg on asuda teisi tüdrukuid hoopis õpetama. sellest päevast olen ma seal töötanud ja ei saa kurta. kuuldavasti saadetakse mind varsti kursustele ja saan rohkem vastutust ja ametikõrgendust.

kohaliku pubikülastajaga

üks meie bossidest

gayndah on siis seesama linn, kus ma eelmisel aastal mandariinifarmis töötasin ja tänu sellele on mul linnas palju tuttavaid nägusid ning kuna ma elan austraalia perega ja tean paljusid linnainimesi ja -asju, siis peetakse mind rohkem kohalikuks siin. linnainimesed on väga toredad ning olen saanud klientidelt väga palju vastukaja, kui hea töötaja ma olen. samuti pole bossid tänusõnadega kitsid olnud. hetkel töötavad pubis peale minu ka uus-meremaa ja prantsuse tüdruk, kes ilmselt lahkuvad jaanuari alguses ja siis me võtame uued seljakotirändurid.

novembri alguses olin oodatud pulma lõuna-austraalia osariiki tähistamaks tomi ja jilli abiellumist. sõitsime siis gayndahist brisbane'i, kust lendasime melbourne'i, sealt rentisime auto, millega sõitsime mööda ilusat Great Ocean Roadi lõuna-austraalia osariiki mount gambier'i linna. see on üks ilusamaid linnu, mida olen austraalias näinud - kaunid pargid ja vaatamisväärused! olen varem koos ave ja mariliga great ocean roadi läbinud, millest saab pikemalt lugeda ühest mu varasemast postitustest (kliki siia) ja lausa vaadata videot. sel korral läbisin ookeanitee stu perekonnaga. meil oli 8-kohaline mugav auto ja tore seltskond. teel mt gambieri sõitsime läbi mingist väiksest linnas, milles oli imeline juustupood. ostsime sealt kaasa erinevaid juustusid ja veine ning õhtul tegime oma motellitoas veini- ja juustuõhtu. järgmisel hommikul enne pulmapidu käisime kohalikke vaatamisväärsusi kaemas. linn on kuulus oma sinise järve poolest ning samuti suure augu juures, mis on tekkinud endisest lubjakivi koopast ja kuhu on nüüd kaunis palmipuudega park loodud. Mount Gambier on ilmselt kõige ilusam väikelinn austraalias, mida ma oma silmaga näinud olen.

Gayndahist Brisbane'i, sealt lennukiga Melbourne'i, autog mööda Great Ocean Roadi Mt Gambieri ja mööda kiirteed tagasi Melbourne'i, lennukiga Brisbane'i ja sõit koju tagasi!

majakad on väga tavalised randade ääres.

oi seda ilmakest. üks päev oli lihtsalt nii sajune, aga ega see keelanud meil kaunite vaatamisväärsuste taustal selfit tegemast

apollo bay pagariärist sai osta rukkileiba, mis oli nii kuiv et pidi suulakkke kinni jääma, aga koju jõudes tegin praeleiba ja siis maitses see superhea!

Great Ocean Road!

kuna olin reisil veisekasvatajatega, oli enne pulma veel mõned tunnid aega ja taheti minna ühte wagyu farmi kaema. wagyu on teatud tüüpi veise liik, mis on pärit jaapanist ning wagyu veise liha maksab rohkem, kui tavalise veise oma, olevat super hõrgu maitsega ja hea mahlane, mitte ligilähedanegi tavalisele veiselihale. selleks minuteada söödetakse veist kindla ratsiooni järgi 600 päeva, et sellist imelist liha saada. sööt on gmo, erinevate hormoonide ja antibiootikumide vaba. pole mina seda imelist wagyu liha kunagi söönud, aga lehmasita hais oli seal tugevam millegi pärast, kui selles veisefarmis, kus ma elan :D ma ka ju ikkagi põllumeheks õppinud, aga mida mu silmad varem näinud polnud, oli see, et lehmasööda sisse oli segatud šokolaadikomme, et loomad suhkrut saaksid. neid komme olla odavalt või isegi tasuta saada lähedal asuvas kommivabrikus (praak kommid lehmale, head kommid poodi).

pärast farmikäiku tuli kiirelt sitahais maha pesta, ennast pulmaks valmis sättida ja minna pulma! oli väga palju vaeva nähtud selle korraldamisega. tegu oli country wedding'uga ehk maapulmaga, päris kauboimütsi ei kantud, aga palju oli maalähedasi ilusaid dekoratsioone. kogu tseremoonia ja pidu toimusid pruudi vanaema kaunis aias. pulm oli kaunis, pisar tuli silma kena paarikese peale ja mõndade ilusate kõnede peale! tantsida sai kogu õhtu, sest tellitud oli elav muusika, jooki ja sööki ka jagus. kõik oli super. pikka kooselu tom ja jill! :)

mida kõike mesilased koobastesse meisterdanud pole

sinkhole!

blue lake

üks mõttetu kosk kusagil , mis piltidel tundus väga uhke ja kena, aga ilmselt polnud siis hooaeg :D


selline näeb välja siis see kommidega wagyu veiste sööt

"enda vanavanematega", kellega koos elan

järgmisel päeval sõitsime tagasi melbourne'i, kust järgmisel hommikul lendasime tagasi brisbane'i ja kust ma siis tagasi gayndahisse sõitsin, et tööle jälle tulla. jäin muidugi sellest nõmedast kliimamuutusest haigeks, sest lõuna-austraalias on ikka tunduvalt jahedam. pulmapäeval säras päike, kuid sooja oli vaid +18 kraadi ja õhtul ainult 10 ringis, samal päeval oli minu koduosariigis queenslandis +33 kraadi.

nüüd olen terveks saanud ja tagasi oma igapäevarütmis. homme pärast tööd sõidan nädalavahetuseks rockhamptonisse tähistamaks kahe armsa inimese kihluspidu ja ehk teen ka veidike christmas shoping'ut ehk jõuluoste. igatsen veidi rockhamptonit. elasin seal siiski peaaegu ligi aasta ja seal linnas on kõik olemas pluss veel mu sõbrad!

lisan siia mõned pildid kodu elu-olust ka. ehk pildidel siis, mis mind rõõmsaks teeb, kõik need koerad ja mu kutsikad! nad on nii suured juba ja varsti tuleb nad ära anda/müüa!