Marcia, new job & old job

Viimased paar nädalat on olnud väga pöörased! Nagu eelmises postituses mainisin, on mul nüüd uus töö ja nädal seal töötades on ka juba selja taga.

Minu kodutänav Denison street Rockhamptonis

Enne uue töö vastuvõtmist tuli aga vana tööga lõpparve teha. Ja see oli kohutavalt raske, sest ma pole kunagi elus oma tööd nii palju armastanud,  kui seda, mis mul oli. Pole kunagi nii väga oodanud, et millal juba tööle saaks minna. Töötasin Rockhamptoni ühes populaarseimas restoranis.  Ilmselt on tegu kõige suurema korraliku restoraniga siin linnas. Mahutame ligi kakssada inimest, kui hästi paigutada. Töötajaid restos üle 50. Alustasin küll baaridaamina, aga algajalt olin ka hostess ja waitress. Hostess siis niiöelda restorani nägu, kes võtab külalisi vastu paigutab nad istuma, vastab telefonile, teeb broneeringuid ja Üleüldse organiseerib ja vastutab paljude asjade eest. Waitress ehk teenindaja, kes soovitab toitu ja jooke, võtab lauast tellimusi ja sisestab need arvutisse. Waitressina töötades see nali, et kui läksin lauda tellimusi võtma ja olin jõudnud vaid viis sekundit midagi öelda, lõid inimesed käsi kokku ja uurisid "ohh where is this accent from?" :D Nimelt rockhamptonis pole üldse backpackerid. Teiste austraalia linnadega ei anna võrreldagi! Ja kohalikud ei kuule siin mingit aktsenti. Meie restoraniski töötab üle 50 inimese (tean mingi aeg oli see arv 64) ja ma olin ainus, kes on pärit kusagilt, kus emakeelena räägitakse muud keelt kui inglise keelt. Jah meil on mõned töötajad ka indiast ning mu kallis sevrina paapua uus Guinealt, aga need inimesid elanud austraalias aastaid, ammu saanud püsivad viisad siin elamiseks ning eks aktsentki taandunud rohkem austraalia poole. Mina aga austraalias kõigest aasta ja kolm kuud olnud ning kõlan nagu eurooplane. Ei mitte et see halb asi oleks. Inimestele väga meeldib mu aktsent :D igaljuhul Waitressina töötades võttis mul nii palju aega rääkimiseks, kust mu aktsent siis pärit on. Sellele järgnesid küsimused kus kohas see estonia siis üldse asub. Ja sada muud küsimust. Jutt jätkus, kui mõni inimene oli ka ise euroopas kuskil eesti lähedal käinud reisimas.  Oh jumal, ma olen tööl, mitte reisil hetkel! Pole aega rääkida teiega :D Vahest oli see nii tüütu, kui oli väga kiire ja palju laudu vajas teenindamist,aga sa lihtsalt ei saa oma lauast tulema, sest kõiki huvitab su kodumaa ja kaua ma austraalias olnud,kus ma käinud olen,mis kohad kõige rohkem meeldivad... :D Noh ja kui jutud räägitud, siis järgmisse lauda, kus see sama jama pihta hakkab...

Baariosa selles restos, kus töötasin 

See selleks. Ühel päeval nägin aga jälle üht tööpakkumist netis, mida olen kaua jahtinud, kandideerisin ja sain selle! Läksin siis restosse mänedžeriga rääkima.  Ütlesin et ma pean sulle midagi rääkima ja enne kui ma jõudsin öelda, mida rääkima mänedžer vastas: "Ei Sigrid, sa ei lähe ära.  Miks? Mis pakkumise sa said?" Mõistis mind näost juba :D igaljuhul jutud said räägitud. Kuigi mind püüti ümber veenda, jäin endale ikka kindlaks lahkuda. Olin väga kurb ja mänedžer polnud rõõmsam, sest ega temagi tahtnud üht oma parimat töötajat kaotada. Rääkis,et tal olid minuga suured plaanid, võtta mind baarist ära ning teha mind restorani näoks ja panna mind täiskohale. Hetkel töötasin osalise tööajaga ja polnud väga rõõmus selle üle.  Kuid mänedžer alati rääkis, et oota varsti saad tunde juurde. Kui väga ma ka ei tahtnud oodata, ma ei viitsinud enam, seda enam et sain töö, mida ammu tahtnud. Ja pidin uude töökohta teatama järgmiseks hommikuks, kas tulen või mitte! Ütlesin, et tulen.

Töötasin restos nädala lõpuni.  reedesel päeval oli üks turismi üritus, kus osad töötajad käisid ka meie toitu presenteerimas. Nii ka mina! Jalutasime üritusel parimate roogadega ringi ja pakkusime kõigile kutsutud külalistele.

Rockhamptonist lahkusin uue nädala kolmapäeva hommikul kell 4. Aga enne seda sai veel teisipäeva õhtul käidud väljas minu viimast õhtut rockys tähistamas koos endise mänedžeri ja oma kalli ekskolleegi sevrinaga. Vahepeal imelik mõelda, et see kutt mu mänedžer oli sest oleme rohkem nagu head sõbrad, kes üksteise üle nalja viskavad. Tore on teada igatahes, et olen sinna tööle tagasi oodatud :)

Väljas sevrina ja mänedžeriga

Viimne õhtusöök töö juures sevrinaga 

Niisiis kolmapäeva varahommikune rong kell 4, marsruudiks rockhampton - emerald. Sõitis sinna 5 tundi. Rockhampton asub austraalia idakaldal, emerald aga sisemaal. Rockhamptonist otse läände!  Jõudsin emeraldi kohale, ärevus kõige uue ees suur. Uus töö, uued inimesed, uus seiklus.

Varsti tuli auto, mis võttis mind peale ja sõidutas ~80 Km kaugusele Tierile.  selles linnas ma nüüd elan.  700 elanikuga linn. Tegu siis kaevanduslinnaga. Ja töötan minagi nüüd selles kaevanduses. Küll aga mitte kaevurina vaid köögis. Ametinimetuseks kitchenhand ehk eesti keeles siis köögiabiline või abikokk. See linn kuulub täielikult kaevandusele ja kõik linna inimesed töötavad kaevanduses või mujal selles linnas. Kui tahad sinna elama minna, peab linnalt luba taotlema. Niisama maja sinna osta ei saa nagu igalepoole mujale. Linn ise on üllatuslikult päris armas. Elasin ma ju ka vanas kaevanduslinnas mount morganis sept-nov, mille kohta armas oleks palju öeldud!  Tieri aga vaikne puhas linn, koos suure helesinise veega basseiniga, jõusaali, pisikese toidupoe, apteegi, bensiinijaama, politsei, ajaleheputka, arstikeskuse,kohviku ja loomulikult pubiga. Vahet pole kui väike on linn, pubi PEAB seal olema! Pole väga ringi tsillind tieri peal, võibolla midagi huvitavat seal veel. Mingi elektroonikapood ja vist isegi silma ja riidepood?!

Minu maja tieril 

Miks ma seda tööd tahtsin? Parem raha ja hea graafik.  2 weeks on, 1 week off. Ehk siis töötan kaks nädalat järjest ilma puhkepäevadeta ja siis nädal vaba. Vaba nädal tähendab, et saan jälle ilma näha. Viimane korralik reis oli mul uus meremaale septembri mis on oi kui kaua aega tagasi.  Vahepeal olen elanud lihtsalt teistsugust elu. Lihtsalt tsillinud ja töötanud veits. List on pikk, kuhu minna ja mida teha oma vabadel nädalatel. Olen väga väga väga põnevil.

Kaevanduses töötavad enamasti ainult austraallased.  Seljakotiränduritel on sinna üsna raske saada. Kuna tegu on ohtliku tööga,  tuleb selle jaoks läbida palju koolitusi ja omandada palju sertifikaate ning inimesi palgatakse aastateks. Backpacker saab aga töötada oma Working holiday viisaga ühe tööandja juures vaid 6 kuud. No kui väga hästi asju ajada, saab üle ka muidugi teise firmasse minna pärast oma poolt aastat, aga üldiselt see jah rohkem kohalike töö. Miinimumpalk meie linna kaevanduses meestel on 44 dollarit tunnis!!!!! See on siis ~ 30,6 eurot. Ma rõhutan MIINIMUM. Meie kaevanduses on põhiproduktiks põlevkivi ja enamasti töötatakse maa all. Mina aga maa all ei tööta ja minu töö ohtlik pole. Töötan söökla moodi hoones, kus on siis suur köök ja söökla, kus süüa saab. Lisaks üks ruum, mille nimi on Crib, kust töötajad võtavad tööle kaasa toitu. Selleks on ruumis palju toitu, millest nad saavad endale võileibu ja salateid teha ning samuti külmlett, kus alati keegi meist köögi töölistest on ja annab kaevanduse töölistele, mida nad iganes külmletist tahavad- meie poolt valmistatud wrape, võileibu, puuvilja topse, salateid, pähklite topse, pitsatükke, jogurtit, küpsiseid jne.

Võileiva tegu. Üks ja...

...kaks

Tööpäevad on 8-9 tundi pikad. Lõpuks ometi saan töötada pikki paevi! :D viimased kuud töötades restoranides on veits kopa ette visanud, sest Austraalia väikelinnades nagu nt Rockhampton (80 000 elanikku) on enamus restoranid avatud ainult lõunasöögi ja õhtusöögi ajaks ehk siis nii umbes kl 12-14 ja 17-22 ja see tähendab, et töötajad saavad töötada ainult selles ajavahemikus. Vahepeal peavad koju minema.  Nii tüütu. Ja nii on võimatu saada palju tunde! Kui just mitmes kohas korraga ei tööta.  no ma oleks saanud ilmselt täiskohale oma restos aga jap, nüüd on hilja. Uued tuuled puhuvad juba minu jaoks.

Minu töö kitchenhandina on lihtsam kui ma ette kujutasin. Kuna töökuulututuses oli kirjas, et a la otsitakse super hardworkereid. Aga võibolla eestlane juba loomupoolest hardworker nii et minu arust see töö kontimurdev pole.
Kuigi samas just enne mind töötas seal üks eestlaste paarike, kes pärast kahte nädalat lahkus, sest töö olevat väga raske olnud. Eks näis kaua ma siis vastu pean :)

Elamine on tasuta firma poolt. Oma ruum koos õhukonditsioneeriga,  korralik vannituba, pesumasin, elutoas telekas. Peale minu majas veel 3 töötajat elamas. Ja samuti toit firma poolt tasuta. Söö nii palju kui tahad. Valik on mitmekesine. Ja toidud saadaval 24/7 sest köök töötab ilma puhkusteta. Nii et pole pahad elutingimused :) peab vaatama, et paksuks ei lähe, kui nii palju süüa saab haha!

Ja nüüd Marcia'st. Nimelt paar nädalat tagasi 20. veebruaril tabas austraaliat cyclone Marcia. Ehk suuuuur torm. Tegu oli 5. kategooria tsükloniga. Tuule kiiruseks lubati 285 km/h ehk see on 80 meetrit ühes sekundis!!!!  torm saabus ookeanilt ja esmalt jäid tema teele ette kuurortlinn yeppoon ja sealt liikus ta edasi mu kodulinna rockhamptonisse.  Nendes kahes linnas olidki kahjustused kõige suuremad. Kuid õnneks lubatu päris paika ei pidanud ja tegu oli rohkem 4. kategooria tsükloniga ehk siis tuule kiirus oli pisut väiksem kuid endiselt meeletult suur. Üle 50 pere kaotas kodu täielikult, peaaegu kõik inimesed kaotasid elektri pea nädalaks,  paljud ka vee, mõlemad kenad linnad kaotasid oma kenad haljasalad. Linnad on laastatud,  puud on juurtega maast väljas või oksad küljest.  enamus palmipuud on läinud!!!  majad said palju veekahjustusi, tänavate ääred on täis kahjustatud ja läbivettinud mööblit, mida prügiautod peale peavad korjama. Ühesõnaga kahjustused on väga suured. Paljud inimesed pole siiani elektrit tagasi saanud. Väljas on 40 kraadi, neil pole võimalust kasutada puhureid ega konditsioneeri. Meeletu!

Mina lahkusin Rockyst päev enne tormi saabumist juhuslikult, sest tulin kaevandusse tööle ja töötasin siin esialgu nädala ja läksin rockysse siis tagasi vaba nädalat veetma. Kohale jõudes polnud minu kodus endiselt elektrit.  Majakaaslane Nev istus kodus juba 6ndat päeva selle kuumusega, vahepeal käis pubis telefoni laadimas. Läksime siis kinno, seal on vähemalt konditsioneer ja koju tagasi jõudes oli meil elekter tagasi!!! Ma lahkusin Rockyst ikka nii õigel ajal ja läksin tagasi ka õigel ajal. Olgu öeldud,et kaevanduslinna ei jõudnud mingi torm. Meil oli ilm nii tuulevaikne kui võimalik.  Ainult et ainus programm mis telekast tuli, oli tormi kohta ja kuidas inimesi manitseti mitte õue minema.

Ja lõpetuseks paar pilti,kui eile hannaga Yeppoonis rannas käisime.  nautisin oma viimast vaba päeva,sest nüüd olen jälle kaks nädalat tieril tööl :)

happy valentines day ♥

Mõnusat sõbrapäeva mu blogilugejad!

Austraalias tähistatakse seda küll kui valentinipäeva ehk paarikeste päeva. Minu valentinipäeva on üsna tavaline. Käisin trennis, loen raamatut, teen mõned online kursused uue töö jaoks ja kella 17st lähen tööle,  kus on mul täna eelviimane päev. Restoran on mõnusasti täis broneeritud nii et ma ei taha mõeldagi kui kiire võib täna õhtul tööl olla. Töötan ju bartenderina, ning kuna on veel laupäeva õhtu ka, siis saan vist sadu kokteile sheikida täna pluss meeletult muid jooke teha ja serveerida. Mitte et see mulle ei meeldiks. Meeldib ja mitte vähe!
Jah lugesite õigesti. Eelviimane päev tööl ja kursused uue töö jaoks käivad.  See otsus tuli raskelt, et lahkuda oma lemmikrestoranist aga tuleb uus väljakutse vastu võtta.  Sellest aga järgmises postituses! Ja loodetavasti peaks mu blogi ka nüüd ajapikku huvitavamaks minema nii et püsige lainel! :)

Minu parimad sõbrad! Küll on tore, et kaheksa kuud tagasi ühel kaunil õhtul olen nad mõlemad ühele pildile saanud :) vaevalt seda enam juhtub, sest Marili on nüüd eestis. Nemad kaks pole mind üheski küsimuses hätta jätnud ja alati aidanud, kui mul siin kaugel maal vahest üksinda raske.. sest ma pole just parim otsuste langetaja nt :)

Australia day 2015

Esmaspäeval oli Austraalias suur püha. tähistati Austraalia päeva.  Nimelt tähistatakse igal aastal 26. jaanuaril briti laevastiku jõudmist Austraalia mandrile 1788. aastal, kes siin siis oma koloonia lõid.  Tänapäeval on see aga ideaalne põhjus pidutseda. Nimelt on see alati töölt vaba päev.  Ning kuuldavasti kui 26. jaanuar peaks langema nädalavahetusele, antakse nädala sees lisa vaba päev, et mingil juhul vabast päevast ilma ei jää. Enamasti on siiski avatud restoranid-pubid, sest see on suurepärane päev teenida suurt kasumit, kui kõik austraallased tahavad end purju juua ega vaevu ilmselt kodus süüa tegema. Kutsuti mindki tööle sel päeval,  aga kauplesin endale vaba päeva,sest tahtsin ka pidustustest osa saada. Ilmselt see mul viimane kord Austraalia päeva tähistada siin mandril... 

Nagu juba mainisin, siis see päev on kohalikele hea ettekääne end purju juua. Tänapäeval paljud üldse ei teagi, mida austraalia päev ajalooliselt tähendab.  Kes arvab, et sellega tähistatakse austraalia avastamist ,kes arvab midagi muud... Pea asi, et pidu saab. Mingis mõttes meenutab see eesti jaanipäeva. Grillitakse, juuakse õlut,  ollakse koos kuskil üritusel ( pean silmas jaanitulel).  Nimelt toimub siingi erinevaid suuri üritusi.  

Rockhamptoni piirkonna suurim festival toimus kuurortlinnas Yeppoonis.  terve päev oli täis showsid, palju esinejaid ja nagu ikka kiirtoiduputkasid-õhupalle-suhkruvatti!!! Mina laenasin stult auto ja läksin ka Yeppooni,  seal sain kokku ka  sõber drewga. Tal oli veel sõpru seal ning käisime ookeanis ujumas ja hiljem ühes pubis lõunal.  Mõne aja pärast sõitsin tagasi rockhamptonisse ja liitusin basseinipeoga, mis toimus stu sõbra majas. Tegu oli teemapeoga, kus tuli riietuda oma lemmik austraallaseks.  Kuna ma liitusin peoga ~6h hiljem kui see algas (algas kl 9 hommikul), olid kostüümid juba nurka visatud ning kõik ujumisriiete väel basseinis, seega ma kostüümi valikuga vaeva ei hakanud nägema.Kui õige maja juurde jõudsin,  mängiti keset tänavat kriketit :D lõbusalt kerges joobes poisid korraldasid liiklust mööduvatele autodele. Naljakas, Austraalia päeval on kõik lubatud :D enamasti tahistavadki austraalased oma päeva rannas, basseinis, jõe või järve ääres või kus iganes vee ääres,kui selleks võimalus on. 

Minu basseinipidu oli väga lõbus ja koju sai alles öösel. 

Päästehelikopteri show austraallastele. Show käigus "päästeti" uppumast üks kodanik. Show eesmärk oli ilmselt kohalikele naidata milleks maksumaksja raha läheb ( siinkohal päästetegevuseks). 

See oranž suits tähistab hai olemasolemist vees. Jällegi näidati, kuidas ohuolukordades käituda.  Tegelikult küll häid vees polnud, aga tegu oli järjekordse niiöelda õppusega, sest Austraalia päeva puhul oli rannas paartuhat inimest tsillimas, kellest nii mõnigi tänu showle targemaks sai ilmselt. Sealhulgas mina

Sõber drewga lõunal 

Otsi parkimiskohta kus sa saad... Mina oma valge ute'ga. Otsisin pool tundi parkimiskohta vist.lõpuks sain yhe rannast üsna kaugel,kuhu siis jalutada sai

Basseinipeo lõpp. Kohustuslikud austraalia lipu teemalised plastiktopsid. Pluss muidugi taldrikud, salvrätid ja mahapestavad austraalia lipu tätokad

Poiste garderoob

Drewl ja ta majakaaslasel on kokku 6 tsiklit, millest selle rohelisega ta mindki sõitma viis Ükskord.  Tippkiirusel sõitsime 200 km/h,  mina muidugi tagaistmel ta tagist kramplikult kinni hoidmas.  Pole elus nii kiiresti millegagi sõitnud! 

Külmal ajal austraalia populaarseim kostüüm ilmselt - onsie! Ehk siis ühes tükis loomakostüüm. Proovisin drew oma selga,  sest mul järgmisel nädala vahetusel loomakostüümi pidu tulemas ja kui muud ei leia, lähen selle tiigri onsiega! :D

Austraalia valimisreklaamid

Ja sattusin jälle ajalehte. Kolmas kord austraalias!  



happy new year!

Kuna vahepeal sain oma telefoni parandusest tagasi, saan nüüd jagada pilte, mis juba detsembris tehtud. Oma jõuludest ma eelmises postituses juba rääkisin, kuid oma esimesest "jõulupeost" ma polegi rääkinud.  Nimelt 6.detsembril toimus mu majakaaslasel Nev'il, kes töötab klaasifirmas (aknad- peeglid), firma jõulupidu.  toimus see pidu austraaliale väga tavapäraselt rannas! Kuna üks kutt tema kolleegidest ei saanud jõulupeole minna ja kõik oli niikuinii juba makstud,küsis Nev kas ma tahan tema jõulupeole tulla, muidu läheks see üks koht raisku. Oleksin niiöelda +1. Muidugi tahtsin! Saab randa minna ( ja tasuta süüa- juua ka veel lisaks) :D jõulupidu toimus selle piirkonna ilmselt populaarseimas turismipaigas - Great Keppel saarel. Sinna saab praamiga kuurortlinnast Yeppoonist. Ka praamisõit oli makstud. Kuna aga mina läksin randa, tähendas see automaatselt, et see pidi just vihmane ilm olema nagu tavaliselt kui ma kuskile ilusasse randa lähen. Enne seda oli vähemalt kuu aega iga jumala päev sobiv rannailm olnud. Päevapeale läks õnneks ilm paremaks. Kuidas siis jõulupidu välja nägi?  Praam oli täis topitud esky'sid ehk neid külmkappe kus jooke- sööke külmana hoida, need tassiti praamilt randa, pandi telk püsti, söödi - joodi, mängiti Austraalia rahvuspallimänge kriketit ja algelist rugby't,  ujuti (vesi oli nii soe), jälle joodi ja lõpuks korjati kodinad kokku ja praam viis tagasi Yeppooni, kust buss meid tagasi 30km kaugusele Rockhamptonisse tõi.  Oli tore "jõulupidu" :)

Lõunasöök ranna restoranis. Tüüpiline Austraalia kombo. Steik burger+chips

Piduuuuuu!

Vahepeal olen oma rootslastega üsna palju aega koos veetnud.  Emelie on nüüdseks küll juba rockyst lahkunud, aga need pildid on tehtud detsembris. Käisin järjekordsel jõulupeol. Nimelt Emelie oli +1 oma sõbra jõulupeol, mis toimus rockys ühes western pubis, kus sel õhtul toimus kurikuulus rodeo. Nimelt selles pubis toimub iga teatud aja tagant suur show, kus julged saavad oma julguse, oskused ja ma julgeks öelda et elu proovile panna, hüpates selga hulludele marus pullidele ja kes kõige kauem peal püsib, on võitja ja võidab palju raha. Läksin ka pubisse, kus emilie parasjagu oli ja sain osa jõulupeost :D ma pole midagi sellist oma silmaga varem näinud,  ainult filmidest. See pullisõit oli lihtsalt nii ohtlik. Pullid olid nii äkilised. Nt üks mees kes kukkus maha, pull lihtsalt jooksis temast üle. Nii hirmus! Isegi korvaltvaatajana oli hirmus vaadata.

Selfie ka ikka

 

Kuna austraalias koolivaheaeg lastel hetkel, siis rockys ka toimub mitmeid toredaid asju, nt on linnas avatud carnival, mis on selline tsirkusemoodi asi. Loomi pole, aga on erinevaid atraktsioone. Põhiliselt küll lastele 

aga me hannaga käisime ka ikka proovimas haha. Sõitsime dodgem autodega ja lasime torudest alla, sõitsime mechanical bulliga ja muidugi sõime kohutavat Austraalia " festivalitoitu", mis on nii ebatervislik kui olla saab ja maitseb päris halvasti.

Koolivaheaja puhul on rockhamptonis avatus ka sisehallis uisuväli, kus käisin uisutamas minagi. $16 pilet 1,5 tunniks. Uisuta palju tahad,kui õues 35 soojakraadi. Eestis kui uisutamas käisin, võis nii palju maha kukkuda, kui tahtsid sest mingeid marrastusi läbi paksude talvepukste ei tule. Ma ikka alati käinud õues uisutamas, mitte tartu lõunakas. Seekord olin aga lühikeste pükste väel ja no mitte ei tahtnud maha kukkuda krobelise jää peale. Õnneks seda ei juhtunud!  

Ma polegi blogis veel oma Rockhamptoni elamist näidanud. Siin see on! 

Tagahoov. Aussis on igal majal ohutuse seisukohast kaks ust. Sellel majapoolel on mu tagauks. Maja eespoolest pole ma pilti teinud. 

Köök nii suur nagu tantsuplats. Eks ta paras peldik ole, aga paremat asukoha-hinna suhet on raske leida siin linnas 

 

kuna rockhamptonis randa pole,  aga õnneks 30 km eemal Yeppoonis on, käisin ykspaev seal niipalju kordi olen tahtnud minna,aga alati kui mul vaba hommik siis on õues pilvine. Kuigi ega see väga ei morjenda.  siin võtab päike sama edukalt ka läbi pilvede. Mõned pildid ka rannapaevast. Kookos ja palmipuud. Mmm!

Armsad kohvikud kuurortlinnas Yeppoonis 

15 minutit pusisin seda kookost avada, et seda lõpuks juua

Aastavahetusel olin tööl.  Sulgesime kell 10 õhtul.  Kuna kõik mu Rockhamptoni sõbrad olid aastavahetuseks kusagil mujal mõtlesin alguses et ou nouu mis ma nüüd üksi siin peale hakkan, aga õnneks saime suure kamba töö juurest kokku kes kõik klubisse läksid aastavahetuseks.  Mina, kelle jaoks ikka aastavahetus ja südaöine ilutulestik käsikäes käivad, ei läinud klubisse enne 12, tahtsin selle tänava peal ära vaadata, aga võta näpust ei olnudki ilutulestikku rockhamptonis!!  Olin nii pettunud. Mismõttes ei ole? Aga tundub , et see ainult suurlinnade teema siinmaal. Rockys ainult 80000 elanikku. Juba eelmine aasta kui Aastavahetusel gold coastil olin, oli ilutulestik nt tartu omast kõvasti lahjem. Kuigi see on suuuuur kuurortlinn.  Anyway, aastavahetuse pidu tookaaslastega oli väga lahe. Ja järgmine päev polnud muidugi nii lahe tööl olla, aga pühade tasu 43 dollarit tunnis sündis ikka tööle minema küll :)

Ja lõpetuseks üks pilt snapchatist, kuidas me hannaga kuumadeks ilmadeks valmistume :D tegelt need nokatsid jooksmas käimiseks, sest ilma saab lihtsalt sellise päiksepiste!

Snapchat on siinmaal VÄGA popp telefoni app! Igaühel on see telefonis, eestis vist nii popp pole.

Christmas 2014

jõulud austraalias on minu jaoks naljanumber. kui sa oled pärit põhja-euroopast, siis kui väga sa ka ei püüaks, austraalias jõulutunne naljalt peale ei tule, sest detsembris on siin südasuvi ning ilm on nii palav, et ei tea enam, kumma käega higi ära pühkida :D eelmisel aastal, kui tüdrukutega õunafarmis elasime, oli meil küll plastikkuusk toas ja terve maja ehteis nagu juudi jõulupuu, sel aastal ma sellist karnevali ei hakanud korraldama.

sellel aastal veetsin oma jõulud gayndahis. jah selles samas väikses armsas linnas, kus 8 kuud elasin ja mandariinifarmis töötasin. ma poleks iial uskunud, et sinna kunagi tagasi lähen pärast seda kui 12. augustil lahkusin. kuna gayndah asub (vabandage väljenduse eest aga) karuper*es ja mul autot pole, siis vedas, et mu mate john mount morganist kavatses jõuludeks brisbane'i sõita, mis on umbes 8h autosõidu kaugusel. kuna gayndah jääb umbestäpselt poolele teele, siis läksimegi lõunasse koos. mina sõitsin 4 tundi gayndahini ja tema 4 tundi sealt edasi brisbane'ni.

enne gayndahit kui juba tuttavad kohad hakkasid tulema, tuli kananahk peale. mälestused. sõitsin mööda kohtadest, kus olin olnud, sealhulgas oma pakkimistehasest.. sõitsin mööda nendest tohutusuurtest mandariiniväljadest... käisin külas ka oma gayndahi "emal-isal" alissonil ja graigil, kelle juures terve aja gayndahis ave ja mariliga elasime. puhusin nendega veits juttu ja oligi aeg minna oma "jõulupaika", gayndahist umbes 20km eemale best friend stu juurde. nimelt veetsin jõulud tema perega. 

minu jõulud olid täpselt nagu pääätnitsapäev. ainuke erinevus oli see, et jõuluvana käis ja kinke sai! no vahel saab päätnitsa ajal ka nt hiliseid sünnipäevakinke, nii et väga suurt erinevust tõesti polnud. kes ei tea, millest ma räägin, siis see on kirikupüha minu kodukülas setumaaal, kus terve suguvõsa tuleb kokku, ollakse surnuaial ja lõpuks minnakse koju ja seal siis süüakse-juuakse-veedetakse toredasti aega. no nagu suguvõsa kokkutulek! 

stul oli kohale tulnud umbes 40 sugulast, käis suur söögitegu, grillimine, joodi alkoholi, söödi meeletus kogusest magusat. sest on jõulud!!! kui ma ei jõudnud enam neid kooke ja komme süüa, siis sain sõbralikult noomida: "siggy eat, it's christmas!!!"

läksin gayndahisse kohale juba 24. detsembril, mis austraalias pole jõulupüha. see on tavaline tööpäev, mina küsisin endale vaba päeva töölt. aitasin ka siis stu perel jõulusööke teha. jõulusöökideks olid: sushi, sada erinevat magusat asja, umbes kümme pitsat, vähemalt 10 erinevat salatit. põhilist jõulurooga söödi ikka esimesel jõulupühal ehk 25. detsembril. selleks olid part, kalkun, sink ja need 10 salatit, mis eelmisel päeval valmis tegime. esimesel jõulupühal käis meil ka jõuluvana (lühikeses pükskostüümis ja tätokaga haha). kuskilt võpsikust saeti maha ka jõulupuu, milleks oli suvaline lehtpuu. see ehiti ära ja puu esine kuhjati kinkidega. kuna inimesi oli 40 ringis, oli ka kinke palju. ma sain väga palju kingitusi, mis oli mulle üllatuseks, sest kuna ma tundsin ainult kahte inimest kogu sellest seltskonnast varem, siis mõtlesin, et kes mulle need küll teha võis. aga kinkepakil oli kirjas to sigrid from santa (sigridile jõuluvanalt) nii et rohkem küsimusi pole :) pärast suurt kingisadu ja jõulusöömingut olime pool päeva basseinis ja pärast seda ma magasin 3 tundi jõuludest maha. ma ei tea, kuidas see juhtus. magasin, kui teistel pidu käis :D igaljuhul kui ärkasin, käis teistel kokteilipidu, millega ka ühinesin.

kingituste jagamine

minu saak

stu pani koerale nuudlid alla ja koer hõljus ringi nende peal tegemata ühtegi liigutust ligi pool tundi. nii armas

isabeli uut selfie stick'i katsetamas

viimasel jõulupäeval ehk 26. detsembril läksime kogu kambaga jõe äärde. oh vana armas gayndahi burnett jõgi! jõe äärde tavalise autoga ei saa, ainult neliveoga. aga pea igal inimesel oli nelivedu, nii me siis oma kolonnis sinna sõitsime. gayndah on niii roheline!!! ma ei suutnud ära imestada. kui mina seal elasin, oli see pruun. hein oli kuivanud ja puudki olid pigem pruunid kui rohelised. seda sellepärast, et vihma polnud juba kuid sadanud. detsembris on aga mitmeid vihmaseid päevi olnud ja seepärast oli ka gayndah nüüd nii roheline, nii ilus. kõik need lõputud aasad ja karjamaad ja mäed! jõe ääres sõitsime veesuuskadega, erinevate boardidega ja paadiga ja jetski'ga. olin väga osav seekord suuskadel, juba teise katsega sain püsti ja sõitsin ühe korraliku ringi. lihased on tänaseni valusad, ja on ilmselt ka veel homme ja mitu päeva pärast seda. oh juudas! ja korraliku päiksepõletuse sain ka. nägu on nagu peet siiani. aga noh ega ma ainus polnud, võin end sellega lohutada :D pärast mitmeid tunde vee ääres tulime ühe autoga koju ja aitasin stul pulle toita ja tsillisin niiama kaasas auto taga kastis ja avasin väravaid. nende pere kasvatab brahmani pulle, kes näevad ülivägevad välja. nt üks pull nimega angelo kaalub 1100 kilo, näeb välja ikka korralik pirakas. teised ka tonni ringis. panen nende kodukalt siia pildi ka. austraalia farmielu on nii lahe ikka :D 

kena pildike hobusega, hobune ilma peata

korralik loomaaed. vähemalt 10 koera, 10 hobust, ja sadu veiseid. üks kass ka!

selline näeb välja brahmani pull. eestis selliseid ei kohta naljalt

sõidame jõe äärest koju. näod päiksest punased

kuna 27. detsembril pidin olema tööl kell 11 hommikul rockhamptonis, said minu jõulud pärast kolme päeva läbi ja tuli kuidagi tagasi rockhamptonisse saada. kuna gayndah endiselt asub karuper*es, siis pidin bussi peale minema bundabergist, mis on pooleteise tunni autosõidu kaugusel. sinna mind logan ja stu ka kell 11 öösel viisid ja kella poole neljaks öösel olingi tagasi rockhamptonis ja hommikul tööl oma rõõmsa punase näo ja vaevuliikuvate kontidega. 

olid väga ilusad jõulud (loe: pääätnits). ei igatsenud isegi lund, kuigi tean, et teil olid ilusad lumised jõulud. hapukapsast, kõrvitsasalatist, sealihast, verivorstist ja korralikest ahjukartulitest poleks ka ära öelnud, aga sellegipoolest ei saa kurta. küllap järgmiste jõulude ajal pugin eestis neid hapukapsaid kahe suupoolega :) niiet emps, hakka juba valmistama :)

paar vanemat pilti ka. mina rockhamptoni jõulupuuga ja teiseks mina austraalia jõuluvanaga, kes mööda kaubamaja ringi jalutas.

kellel facebooki pole, on ilmselt ilma jääänud mu meeletust rõõmupuhangust, et lõpuks otsustas austraalia valitsus mulle anda pika ootamise peale teise aasta working holiday viisa. ootasin seda kullakest ligi 7 nädalat, saatsin isegi valitsuse küsimise peale lisadokumente. ühesõnaga olin see "õnnelik", keda kontrolliti põhjalikumalt kui teisi, kas olen ikka täitnud kõik normid, et teiseks aastaks jääda. põhinorm on see, et pead olema töötanud maapiirkonnas (nt farmis) 88 päeva. seda ma olin, lausa ligi 150 päeva.  

aga nüüd pole enam muret, viisa on käes ja mul on võimalus siin imelises riigis olla 13. novembrini 2015. kas ma siia ka nii kauaks ka jään, eks see selgub elamise käigus. alati on ka võimalus varem lahkuda. 

ja teine hea uudis on see, et mul jälle uus töö. töö, mis väga meeldib! eelmises postituses paar nädalat tagasi rääkisin kuidas lahkusin mt morgani maapubist, ja töötasin paar nädalat rockys restoran-pubis, kuni kõik töötajad vallandati. siis sain aga päevapealt uue töö värskelt avatavas kokteilibaaris, mis pidavat avama oma uksed 31.detsembril ja enne seda meie- uued töötajad pidavat saama palju kokteilide tegemise koolitusi. mis aga juhtus oli see, et kokteilibaar avab uksed veidi hiljem kui plaanitud, sest nad ei saa oma siseviimistlusega õigeks ajaks valmis ja ma olin suht tüdinenud sellest ootamisest. sain telefonikõne rockhamptoni populaarseimast tipprestoranist, kuhu mind tööintervjuule oodati. meeldisin neile intervjuul ja tühistasin kivi südamel oma kokteilibaari töö, mis polnud veel alanudki. 

alates 20. detsembrist töötan ma väga peenes kohas ja olen väga rahul. see on liharestoran, mis pakub klientidele imelisi mahlaseid ribisid ja steike ja muid suurepäraseid toite. restoran on enamasti koguaeg täis broneeritud (200 inimese broneering õhtuks on normaalne) ja mina töötan restorani baaris. teenindajad võtavad lauast tellimused ja mulle tulevad baari ühest väiksest masinast kviitungid jookide nimedega, mida tarvis kokku miksida. vahest tellivad inimesed ka ise baarist, aga üldiselt 90% tellimistest võetakse lauast. pean oskama teha erinevaid barista kohve, erinevaid kokteile, alkoholivabasid kokteile, jäätisekokteile, thickshake'e, lihtsalt õlut ja siidrit serveerima ja tavalisi jooke miksima nagu rumm+coca, gin+tonic jne mida iganes klient soovib. töö on põnev ja kiire. vahest abistan ka restoranis ja viin toite lauda või siis viin jooke lauda, aga tavaliselt on selle jaoks teised inimesed. 

muud täna ei räägigi. loodan, et teie jõulud olid sama toredad, mu blogilugejad!!!

head vana aasta lõppu :)